Antoloogia nimi võiks tulla käesoleva
loo lõppsõnast (tegelikult on saatesõnas viide hoopis Tolkienile).
Kui lugu kaks korda läbi lugeda, selgub, et tegemist on üpris
toreda tekstiga. Jah, muidugi on see fantasy oma eripäradega
(muinasaeg ja ülikud), aga igasugu haldjate ja võlurite asemel on
siin vastaseks... tõesti hirmuäratavad olendid, võikad ja võimsad.
Putukalaadsed hiiglased, nelja jala ja kahe käpaga, kitiin kui
soomusmasinal. Mõistetamatud ja pea hävitamatud. Nagu selgub, on
nende eesmärgiks inimesed välja juurida! Aga on üks kaval
vangivõetud noormees, kes avastab nende olendite nõrgad kohad... ja
põhjuse, miks need olendid nii destruktiivselt käituvad.
Et siis lugu, kus on põnevust ning
talutaval määral klišeesid ja tobedusi. Ja pole võlujõudu!
Plussiks muidugi need mõistmatud olendid, mis on pärit kui teiselt
planeedilt (no tegelikult mitte, nad saabusid omapäraste
veesõidukite abil).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar