Romaan sellest, kuidas Henry Chinaski
1940. aastate Ameerikas joob, töötab, rändab linnast linna ja
sebib naistega. Vahel ka kirjutab lugusid, mida ei õnnestu
ajakirjadele maha müüa. Kõik need tühjusest tähendusrikkad
hetked, mis siin ja seal joomahäguses argipäevas esile kerkivad.
Vabadus ja mõttetus. Bukowski tekstid on... noortele, seega ma ei
suuda kuidagi erutuda kõige nende nii tähendustiinete
nullkirjelduste peale. Või noh, sobiks siis lugemiseks, kui tunned
end kaotusseisus olevat ning Chinaski vaba hing paistab sulle nii
olemuslik ja ühiskonnavaba jne. Kui on illusioon, et illusioonituses
on midagi cooli.
„Ma ei suutnud mõista, miks ma temast lahti ei saanud. Ta oli kompulsiivselt truudusetu – valmis minema ükskõik kellega, keda baaris kohtas, ning mida madalam ja räpasem too oli, seda rohkem see talle meeldis. Ta kasutas meie tülisid pidevalt enda õigustamiseks. Mina muudkui veensin ennast, et kõik naised maailmas ei ole hoorad, ainult minu omad.“ (lk 123)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar