Seekordne Rammo raamat on abikaasale
pühendatud tundeluule, mis vahel on erootilinegi. Lühiluuletused
armastusest ja olemisest. Raamatu teostus on selline, mis ehk pakuks
huvi teistelegi, kel plaan mõnd väiksemat sorti luuleraamat
avaldada (ausalt öeldes seepärast raamatukogus mul näppu jäigi).
õhtul käsikäesvaikides kõnnimeliiga palju onmeie vahel rääkimataräägitud mõtteid(lk 14)
visatud kivi
lõhub mu peegelpildi
pisikildudeks
virvenduse hajudes
mu vaim on ikka terve
(lk 24)
nutan kibedaltkaotades mulle armastoma au pärastlähen ma rahulikultja suren koos sellega(lk 31)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar