Täida lüngad ise:
“Onu Perets polnud tegelikult mu onu. Tema oli kommunist ning kõik peale mu vanaema ennustasid talle halba lõppu. /-/ Ta tegeles salapäraste asjadega ning pidas vihaseid vaidlusi. Innukalt ja ägedalt arutles ta revolutsioonist ja inimese vabadusest. Üksnes tema hoogne kõnnak jäi endiseks, samuti nooruslik ilme tema sinistes silmades. Õhtu saabudes seisis ta elubaraki katusel ning vaatas kaugusesse.” (lk 43)
“Ka tädi Jona ei heitnud pilku Lenini teostesse, kuid ta oli proovinud. Mõnikord, kui onu Peretsit kodus ei olnud, võttis ta mõne Lenini kätte ja üritas lugeda, hirmust ja lootusest hing kinni ning süda põksumas. Ta pettus peagi oma püüdlustes. Ta ei saanud neist võõrapärastest asjadest mõhkugi aru, otsekui oleks tema pea puust ja võimetu midagi mahutama. Marx, Engels, Lenin ja Plehhanov mitte üksnes ei tekitanud temas vaenulikkust, vaid täitsid teda vaimse vaesuse ja küündimatuse tundega. Ta oli nõrkemas igatsusest armastuse ja kiindumuse märkide järele.” (lk 49)
“Mõnikord püüdis Ge'ula tõmmata teda laiadele tänavatele, kuid onu Perets eelistas naise tuba, põldusid, liivaluiteid ja apelsinisalusid. Seal laulis ta, trillerdas ja vilistas, kaisutas Ge'ulad ning suudles teda. Kord pidas ta talle ettekande idealistliku ja materialistliku maailmavaate erinevusest, inimtegevuse tähtsusest ja vabadusest, mis on tunnetatud paratamatus. Ge'ula nägi vaeva, et kuulata teda nagu õpilane, ning Perets küsis temalt, kas teda huvitab ajalugu ning maailma ja juudi kogukonna tulevik Palestiinas.
“Ei,” vastas Ge'ula ning surus end tema vastu.” (lk 60)
“Tädi Jona ei küsinud midagi ega teinud mingeid vihjeid. Ta hapendas kurke suurtesse klaaspurkidesse, keetis mooruspuumarjadest moosi ning närtsis. Ülla tagasihoidlikkusega tegeles ta õmblemise, söögi valmistamise ja tubade koristamisega. Tema välimus, tegevus ning pisimadki liigutused tekitasid onu Peretsis vastumeelsust ja kannatamatust, kuid ta talitses end.” (lk 61)
Noh? Saad loo kokku? Mis juhtus järgmisel kümnel leheküljel?
-
Raamatu osades tekstides esil olevad juutide traditsioonid ja judaismi rituaalid näivad kõrvalt vaadates ikka jube keerulised ja vahel ka tüütud – aga kas sellele tähelepanu juhtimine on mingi minupoolne vabandus tekstidesse mittesüvenemise pärast? Raamatu tagakaanetutvustus lubaks küll nagu heinsaarelikku pillerkaart, aga tegemist on siiski tavapäraste novellidega. Igaljuhul, meeldiv silmaringi laiendamine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar