Autori sõnul on raamatu eesmärk näidata, et Jätkusõjas (ja varemgi) polnud soomlased nii puhtad poisid midagi, Jätkusõja ajal tegutsesid Põhja-Soomes Saksa politseiüksused, kellele pakkusid abi Soome kaitsepolitsei Valpo ning nende kaasaaitamise ohvrite arvuks u 500 sakslastele üle antud sõjavangi (lk 355) ning lisaks vangilaagrites sadu mahalastud vange (mu mõte jääb segaseks, aga neid mahalastuid nagu Silvennoinen otseselt ei arvestanud).Mida täpsemalt tähendab Soome riigitegelaste küüditamine 1930. aasta paiku (nt lk 51, 55)? Mida need Lapua tegelased täpsemalt selle küüditamise mõistes tegid?
Kõrvalt vaadates tundub, et kuni Talvesõjani oli Soome ja Saksa kaitsepolitseide suhted mõnes mõttes siiski normaalsuse piirides, ega kumbki ei kippunud innukalt teavet jagama. Peale Norra okupeerimist Saksa poolt 1940. aastal läksid suhted muidugi tõsisemaks või fataalsemaks.
Iseenesest pisut naljakas lugeda, kuidas Soome julgeolekuametnikud vehkisid rusikatega Inglismaa, Ameerika ja N. Liidu aadressil (nt lk 209-210).
Üpris jäle pilt avaneb saksaaegsest Eesti puhastamisest (lk 253-255).
Huvitav, et Põhja-Soome ja Põhja-Norra puhul ei räägita saamidest, kuigi vahel mainitakse põhjapõdrakasvatajaid.
Vahel tundub, et autor on pisut vasakpoolsete vaadetega – no aga niiehknaa pole võimalik adekvaatne ajalookirjutamine (ja mitte et vasakpoolsus mul harja punaseks ajaks).
Soome ja Eesti hõimuvendlus on vist asi, mis puudutab vaid kultuurivaldkonna värke, muudel puhkudel käib suht pragmaatiline naha üle kõrvade tõmbamine.
Hiljuti oli Diplomaatias artikkel Valpo järglasest Supost.
“Riigipolitsei ja Soome sõjaväeametnike tegevuse pärast elas Soome õigusriik 1940. aasta suve ja 1942.-1943. aasta vahetuse vahelisel ajal üle kriisiperioodi, millele senini pole piisavalt tähelepanu pööratud. Riigipolitsei osas ilmnes kriis loobumisena õigusriigi tegutsemisnormidest ning rahvusvahelistest sõjaseadustest ja Soome poolt alla kirjutatud Genfi kokkuleppe põhimõtetest, mis käsitlevad sõjavangide kohtlemist. Politsei- ja julgeolekuametnikud ning tsiviiladministratsioonis ja kaitsejõududes töötavad soomlased mugandusid natsionaalsotsialistlike politsei- ja julgeolekuametkondade eesmärkidega ning võtsid üle nende töömeetodeid. Nad ei teinud seda surve all või sundseisus, vaid seepärast, et pidasid selliseid meetmeid ja eesmärke erakordsetes oludes põhimõtteliselt ja valdavalt vastuvõetavaiks.” (lk 358)
päevaleht
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar