Mehhiko autori tõesti lühike lugu (selles antoloogias vaid 1 lehekülg) on ometi sisult oi kui rikas ja pakub teretulnud lahenduse rohelise energia loomiseks. Milleks päike ja tuul ja merelained, kui ometi on olemas lapsed koos oma ülekeeva energiaga - parem siis hakata seda talletama koduse majapidamise tarbeks. Selleks tuleb lapsekehale asetada HP-nimeline kerge metallist struktuur, mis siis hakkab koguma energiat Leydeni purgikesse (see asetseb lapse kõhul või seljal - seda nii päeval kui ööl). Näiteks laps siputab rinnapiima tarbides oma jäsemeid ning hiljem saad selle energia salvestusest paar minutit köögikombaini kasutada. Autor soovitab, et vanemad võiksid õhutada energia tootmise nimel lapsi veelgi aktiivsemad olema, premeerides neid see-eest magusatoodetega. Mida rohkem kaloreid, seda rohkem kilovatte. Ja pole vaja karta, et see metall-kostüüm võiks anda elektrisärakaid, millel oleks jubedaid tagajärgi - seda lihtsalt ei juhtu.
Nii positiivset programmi on lausa lust ja lõbu lugeda. Mõelda vaid, kui seadmete maksumus on tasa tarvitatud, võib edaspidi kasvõi arengumaade lapsi energiaallikatena kasutada. Ja ehk võiks uuesti eksperimenteerida peedist suhkru tootmisega. Võimalusi on mitmeid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar