Ootamatult intrigeeriv lühilugu, seekord siis linnafantaasia, mis võiks pärineda Charles de Linti Newfordi maailmast - noh, kui see ulatuks Eestini.
Luise avastab üks päev, et tal on kõrvad pikaks kasvanud ning vares, kes ta akna taga ikka süüa otsinud, nõuab sisselaskmist. Luise avabki akna, vares suundub vannituppa … ja sealt väljub kaunis mees. Selline kaunitar, kellega on parem mitte tegemist teha, nagu naine on varem kogenud.
Lindmees räägib, et Luise peab vaatama, mis prügikastide juures toimub midagi kahtlast - keegi tapab tema liigikaaslasi. Ja siis vares lahkub. On see ikka veel unenägu? Parem oleks …
Aga lindmees lubas tagasi tulla ning kokkusaamispäeva lähenedes jälgibki Luise prügikastide ja selle ümbruse tegemisi. Kuid ei midagi eriskummalist. Kuid siis tuli lindmees ja näitas …
Tõepoolest, puhas linnafantaasia. Lühiteksti võlu on selles, et see on tegelikult vaid lubadus, maitsepakkuja, sissejuhatus sellesse maailma - kui nüüd autor teksti sees seda vaid suusoojaks ei maininud. Lõpuks hakkab antoloogia kiiksu leidma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar