Antoloogia senise kuue teksti hulgast vast minu jaoks kõige parem või noh, toredaim jutt - ja siin pole mingit hullu pinget või midagi säärast; lihtsalt kirjeldus devoni ajastusse paigutatud ajarännubaasi igapäevastest tegemistest. Ehk pistmist on siis bürokraatlike küsimustega või baasi külastavate tudengite või turistidega. Sest noh, ka tulu tuleb teenida. Baasi kaks töötajat püüavad võimaluste piires kuidagi hakkama saada; pakkudes muuhulgas võltsnärvikõdi külastajaile, aga seda keskkonda kahjustamata (või muidu).
Teine asi on siis pealkirjas väljendatu: seda siis koguni … võttes eeskujuks Carl Mothanderi kulinaarseid mõtteid kunagisest Eestimaa kogemusest. Eks siis minajutustaja mõtleb ja kasutab teiste kogemusi, kuidas sealsest toorainet võimalikult mõnusaks söömakorraks muuta.
Muidugi on see tekst ka ajarändu käsitlev ja eks sellega on viimaks oma draamagi, aga see pole õnneks nii tüütu kui mõnigi muu ajarännukäsitlus võib muidu välja kukkuda (mõtlen siis laiemas plaanis): sest kui tegelaste ajastul rännatakse … miks siis mitte ei tehtud seda varem või hiljem?
Igal juhul, ootamatult mõnus lugemiskogemus - ei pea tingimata plahvatama mingi dramaatiline konflikt vms, võib ka lihtsalt … äraolemisest kirjutada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar