02 september, 2009

A. Kivistik – MIKU, “Meksikoola” ja inimene kosmosest (1970)


Peetrikese unenägu: “Ma nägin, nagu oleksin ma selle laeva peal. Me sõitsime kaua aega eemal kallastest, inimestest, teistest laevadest. Ja siis korraga ühel päeval, tuhandete miilide kaugusel mandrist, nägime me meres inimest. Ta ujus meie poole. Me lasksime paadi vette ja võtsime ta peale. Tal olid punased silmad ja sinised juuksed. Ta oli inimene kosmosest, noh, mingilt teiselt taevakehalt, aga ta sai meie jutust aru. Ta ütles, et nad jälgivad juba kaua aega Maa elu ja neile see ei meeldi. Neile ei meeldi aatomipommid, mida Maa peal valmistatakse. Neile ei meeldi, et kõik Maa inimesed pole nagu üks pere. Nad nägid meie sõdu ja neil oli meist kahju. Neil oli kahju inimestest, kes vahetasid tööriista relva vastu, et üksteist tappa. Ta ütles, et tema planeedil on kõik inimesed sõbrad. Kõik on õnnelikud, armastavad üksteist ja elavad rahus. Ja neil oli valus vaadata, mis sünnib meie planeedil. Sellepärast tulid nad siia, et öelda kõikidele inimestele: “Elage rahus ja sõbralikult! Hävitage pommid! Kõik, mis teil on, jagage vennalikult, ainult siis olete te õnnelikud!”” (lk 50)

Kosmose ja küberneetikaajastu virvendus eesti lastekirjanduses. Peategelane Andres on keskmine koolipoiss, kes püüab leida kohta klassikaaslaste hulgas (mitte just eriti edukalt). Andrese vend tegeleb muuhulgas robotite loomisega (kuskil kuuris!) ja nii muuseas, tühjalt kohalt tekibki tehisintelligentlik robot MIKU (kahjuks ei saa teada, mis seisab selle täheühendi taga). Jabur, kuidas MIKU tegevusse asub, käib ja jookseb ja lendab, ning üleüldse osutub kuritahtlikuks masinavärgiks. Aga leidub rohtu sellegi vastu, ning üheskoos suundutakse pioneerilaagrisse head tegema. Ahjaa, tegutseb ka inimene kosmosest, ent las see jääb saladusloori taha.

Selliste raamatute puhul ei oska öelda, kui õige oleks rääkida pioneerlikest poistest (ja tüdrukutest) või nõukogulikest noormeestest. Eks siin muidugi ole pioneeritemaatikat, aga peamine rõhk ehk siiski seiklusjanul ja ulmelistel unistustel. Huvitav, kas praegusel ajal mõni laps unistab kaubalaeva meremeheks saamisest? Pigem ehk tahetaks jahti omada. Pisut poolik tundub tekst olevat, ennekõike puised dialoogid. Huvitav, kas Kivistik on veel tekste avaldanud?

Naiivne lastejutt, pole just ime, et raamat tundub unustusehõlmas olevat.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

On küll veel tekste avaldanud ja viidatud raamat sai auhinnatud 1969. aasta laste- ja noorsookirjanduse võistlusel III preemiaga

kolm ütles ...

Milliseid tekste on veel avaldatud?