Meres hämmastab
seekord looga, mis sobiks ehk suviseks lugemiseks mõnest
naisteajakirjalisast. On suvi ja on noored inimesed, kes teevad
looduskaunis kohas turismitalu hooldades vabatahtlikku tööd. Vihma
ei saja, ööd on soojad ning grilliõhtud inspireerivad noormehi
seiklustele. Aga neiud... neil ihud kuumavad, laisad seksimõtted
loksuvad rambes kehas. Tekst jälgibki kaht liini – ühelt poolt
kaks noormeest, kes lähevad vastu hommikut Matsalu kanti lällama,
teiselt poolt Emilia, kes ei unista küll printsist valgel hobusel,
aga siiski midagi uut ja enamat oma ettekandjaellu.
Kui noormeeste
purjuspäine seiklemine kõrvale jätta, siis midagi muud otseselt
loos ei toimugi. On vaid helge suvi ja toredad inimesed ja mõnus
puhkus kerge füüsilise tööga. Lugu on otsekui vastukaaluks Merese
süngele fantaasiale Täheajast – kui too on tinaraske, verine ja
veidi deliirse õhustikuga, siis see on selline... ilus, kerge,
õhuline. Ootamatu vaheldus, autor katsetab eri lugude kirjutamist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar