28 november, 2013

Sjón – Virvarebane (2013)

Lugesin seda raamatut teist korda, ja ikka ei saa pihta, et miks seda nii väga hinnatakse. Islandi ilus loodus ja kiiksuga inimesed? Vanamees ja meri, aga lumeväljadel? Rebase ülestõusmine ja pastori hukatus? Mis küll on selles tekstis nii maagilist, et paneb lugejaid heldimusest ohkama? Kas tundetus on karistatav või endale augu kaevamine? Lood on muidugi ilusad ja hingematvad, põhjamaine värk jne.


Jeerum, mitte midagi ei ole öelda selle raamatu kohta.

Kommentaare ei ole: