15 juuni, 2017

Geoff Ryman - Pol Pot’s Beautiful Daughter (Fantasy) (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 1, 2007)

Punased khmeerid tegid oma terrorivalitsuse ajal Kambodžas midagi eriti õudset. See lugu toimub aastaid hiljem ja peategelaseks on Pol Poti 18-aastane tütar, kes elab nüüd orvuna linnas ja saab iga kuu Šveitsi pangast ülekande, mis võimaldab enam kui luksuslikku elu tasapisi toibuvas Kambodžas, mis on tutvumas lääneliku elulaadiga.Tütar on end minevikust välja lõiganud (muidugi ta teab oma isa rolli minevikus toimunus), ta lihtsalt elab ja kulutab raha.

Kuni ühel hetkel tekib lähedus telefonipoe müüjaga - neiu käib seal iga päev uut telefoni ostmas. Vastu ootusi tekib tal huvi selle noormehe vastu (et ta ise on ilus, on huvi muidugi kahepoolne) - aga neiu ei suuda öelda, kes ta õieti on ning valetab enda lahkunud isaks ühe teise kohaliku visionääri (kes muidugi seetõttu tapeti), tema üllatuseks osutub see mees telefonimüüjale vaat et iidoliks. Aga… juhtub nii, et korraga hakkab igas telefonis, pleieris, telekas tütart kõnetama punaste khmeeride ajal tapetud inimesed, printerid hakkavad omatahtsi väljastama nende pilte; need inimesed, keda ei ole korralikult ära saadetud (ja Kambodžas on vaimud vägagi aktiivsed). Tütar on sellisest totaalsest tähelepanust hulluks minemas; korraks saab ta rahu kui külastab telefonimüüja külas elavaid koduseid. Kuid linna naastes hääled tulevad taas ja tütar peab midagi tegema - talle meenuvad ennustaja sõnad, mil viisil saaks ta õnnelik olla.


Ühesõnaga, vanemate patte ei saa laste kaela ajada ja minevikuga peab rahu tegema kogu ühiskond - kõik on ühel või teisel viisil kannatanud ja traumeeritud, andestamine olgu ühine, mitte vaid formaalne jutt. Ega ma nüüd suurt ei mõista, mis selles jutus nüüd vägagi ulmeline oleks - küllap see vaimudega suhtlemine. Eks see on niisugune pisarakiskuja jutt, ikkagi kogu rahva traagika ja rahu leidmise võimalus. Emotsionaalselt igati ülev lugu, aga jääb veidi kaugeks. Ehk siiski parem kui varasemad Rymani lugemised (millegipärast on mul tunne, et varem olin karmim hinnete panija kui viimastel kuudel - või siis takkajärgi hindaks mõndagi veidigi kõrgemalt (ehk mul endal on latt madalamaks läinud?))..

Kommentaare ei ole: