Hmm. Lugesin läbi ja ei ütle, et oleks endale just sügav mulje jäänud. Tekst on – selge see – hea, aga ei tekkinud suuremat kontakti, ehk oleks tõesti mõttekam asja lavastatuna näha. Mõneti ebatüüpiline eesti näidend, tegeleb hoopis kõrgkultuursete küsimustega (noh, pähe torkab veel mõni Kõivu näidend), niiet krips-kraps vaja inglise keelde tõlkida. Ehk pisut undilik, aga lihalikum ja vihasem (millegipärast jäi selline mulje, et mõnede vihasööstude puhul olnuks Unt kuskitmoodi mängulisem). Unduskile meeldib tasavaikselt roppusi sisse pista, eks see olene näitlejatest, kuidas nende kasutus välja kukub, labaselt või mitte. Nagu võim vs vaim, aga nagu enamatki. Häda korral saaks siit poliitilist satiirigi välja mängida – aga selleks on vast liialt keerukas tekst. Talveti järelsõna lugemise järel tundub üsna hämmastavana, kui palju Undusk ajaloolisi sündmusi järgis, naiivselt eeldasin vabamat lähenemist.Kui näidendit laval unelmakoosseisus näha tahta, siis kes võiks rolle täita? No Quevedot võiks Undusk ise elustada. Olivarest – miks mitte Tarand või Vahtre või mõni muu edevavõitu kunstiliste ambitsioonidega tegelinski. Või miks mitte see praegune peaministergi. Krahvinna rolli puhul kerkib silme ette üks naine, aga siivsalt hoiaks nime enda teada. Teiste rollide puhul puuduvad unelmad.
ekspress
estonian literary magazine
lugemissoovitus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar