20 oktoober, 2010

Annika Põltsam – Rõõmsa meele käsiraamat (2009)

Pole just traditsioonilises mõttes käsiraamat, pigem siis reklaam erinevatele eneseabitreeningutele. Sihtgrupiks keskmine inimene ehk kontoriinimene, või täpsemalt öeldes ehk keskealistele naistele mõeldud – muuda oma elu ja saad parema abikaasa, välimuse, kodu ja töö (no ma ei julge neid tähtsusjärjekorda panna). Järgnevalt siis mõned tsitaadid naerujoogast (sest ei viitsi tervisevõimlemise ja mõttetreeningute osadest midagi välja tuua).

Meie keha ei oska vahet teha teeseldud ja tõelisel naerul. Kõik, mis juhtub kehas, juhtub ka meeles, ja vastupidi. Seega – kui teeskled naermist, usub su keha, et sul on tõesti lõbus, ning varsti usub seda ka meel. Enesetunne paraneb märgatavalt juba pärast kümne minuti pikkust naermist.
Hea enesetunde saavutamiseks piisab isegi sellest, kui hoida suunurki lihtsalt ülespidi.” (lk 13)

Stressis või halvas tujus inimese hingamine muutub kiiremaks, pindmiseks ja ebaühtlaseks. See tekitab hapnikupuudust ja suurendab süsinikdioksiidi hulka veres, mis omakorda lisab närvilisust ja pingeid ning võib viia haigestumiseni.
Parim viis parandada keha varustatust hapnikuga on kombineerida sügavat hingamist naermisega. Kui sa ei oska sügavalt hingata, lõdvestuda ja mediteerida, siis lihtsalt naera südamest.
Tõeline naer, mis tuleb kõhust, lõdvestab otsekohe nii keha kui ka meeled. Naer puhastab kopsud seiskunud õhust ning parandab keha varustatust hapnikuga. See toob kaasa rõõmsa tuju ning rohkem energiat.” (lk 16)

Igasuguse kehalise käitumise kordumine teatud aja jooksul tekitab sama emotsiooni meeles. Kui naerda pidevalt ja intensiivselt, siis toimuvad ajus muutused. Ajurakkude vahel tekivad uued seosed, juurde tuleb uusi rakke ning selline piirkond ajus laieneb. Rõõmsad ja eluterved mõtted omakorda muudavad meie keha tervemaks.” (lk 19)

Kommentaare ei ole: