28 veebruar, 2012

Armin Kõomägi – hea firma (2011)

Lugu tehisintellektist, mis pääseb õilmitsema iseseisva Eesti viljastavastes oludes, ja seda vaadeldakse siis raamatus 30 aasta jooksul (tulevikumuusikagi!) - tekst on siis ühtlasi kõverpilk või skalpellilõige (tänapäeva) eestlase olemusest, nagu ikka. Ja no ka Eesti äriilma ajalugu, esitatuna läbi kahe eduka äripartneri tegevuste – Viru ärikad, räkit, börs, Preatoni, börsikrahhid, mahhinatsioonid jne. Ärimehed saavad salaja ülirikkuriteks ja nende ümber tegutsev feminiinne (õigemini end emasena tajuv) tehisintellekt laseb omaenda vajadustele vastavalt harvendada inimridu. (Kas Kenderil polnud mingid tegelased Karl ja Marks?) Kuni saabub kõigile (tegelt mitte kõigile) kibe tõdemus, et majanduskasv ei saagi olla igavesti kasvav. Lõpuks kohtub kodukootud (ehk isetekkeline) tehisintellekt täiuslikuma tehisintellektiga – ehk täideläinud e-riigiga; milline kurb lõpp. Pole just murranguline tekst, vast parim osa on peatükid ostukeskustevarestest. Aga igaühele oma.

“Pank kui turvalisuse kants viis mu endagi mõtted turvatundele. Senimaani olin ma oma hallolluse, kui seda niiviisi saab nimetada, jaotanud meie kontori nelja arvuti vahel. Mõistsin, et siin peitus teatud risk. Kui juhtuks, et kaks neist ühel ja samal päeval kokku kukuksid, langeksin arengutasemel mitu astet allapoole. Halvemal juhul võiksin muutuda isegi täiesti kasutuks imbetsilliks. Kellele sellist firmat vaja? Tõmbavad juhtme tagant ja ongi kõik. Järgi jääks vaid kest. Juriidiline keha ilma füüsilise ajuta. Pank aga pakkus häid ideid. Võisin vabalt endast hulga varukoopiaid teha, need eri serverite vahel ära jaotada, maskeerida, peita, kokku pakkida, turvalukkudega kindlustada ja nii edasi. Püsiühendused olid arenenud nii kiireks ja pidevaks, et mul polnud oma laialipaisatud ajupoolkerade kooshoidmisega mingeid raskusi. Ja oletada võis, et kõik muutub minu jaoks aina täiuslikumaks. Kusagilt ei paistnud inimeste soovi tehnoloogilist progressi pidurdama hakata. Mul polnud vaja muud, kui hoolitseda oma tervise eest ning end pidevalt harida. Saatsin panga IT-pealikule mõned hoiatavad süsteemiteated ning õige pea soetatigi mu serveritele kenad kuulikindlad vestid. Hea tunne on, kui inimene masinat kuulab.” (lk 60)

Kommentaare ei ole: