03 märts, 2012

Elmer Diktonius – Maine hellus (1968)

Kõige radikaalsem kunst (kibe, tõsi küll): haige konservatiivse südametunnistuse radikaalsed liiderdused.
(Kibedaim: see kõik enese teadmata.)
(lk 11)

Ilusaisse naistesse ja klassikalistesse kunstiteostesse tuleb suhtuda kahtlusega. Sest sageli on see ainult näha- ehk nahailu. Ideaalselt ilus on kõige vastikum. Klassikalistel skulptuuridel peab sõna otseses mõttes midagi ära murtud olema, et nad elule ärkaksid.
(lk 13)

Ma ei tea, mis keelt jumalad pruugivad, aga kui nad on nii toredad taadid, nagu ma arvan, räägivad nad aforismides.
(lk 21)

Mitte see ei takista kunstiteose mõistmist, mis on kunstiteoses uus, vaid see, mis on inimestes vana.
(lk 41)

Enamik inimesi pole eeslid mitte sellepärast, et neil oleks suur kalduvus eesel olla, vaid sellepärast, et eeslikarjamaade ohtrus teeb eesel-olemise üpris hõlpsaks.
(lk 50)

Olen karjunud armastuse puudumise pärast, olen karjunud tema ülekülluse pärast.
Aga seal vahel ma ei karjunud – olin surnud.
(lk 74)

Kommentaare ei ole: