Üsna maniakaalne katse igapäevaelu vaadelda läbi haikude – nii on siin tsüklid tööst, elutoast, surnuaiast, ajalehest, rannast, arstikabinetist jne jne. Õnneks ei järgi siinsed tekstid puiselt 5-7-5 ülesehitust, autor tunneb vabadust, ei piira end reeglitega.
Lõbu pärast võiks jätta alljärgnevalt märkimata, milline haiku millisesse tsüklisse kuulub.
Tume on see elu Jõgeval, linnas, mis kunagi ei ärka.
“kole ja kiilas
looja on see kõik mida
mu vastu suudad”
(lk 10)
“möödun taas majast
mida mina kunagi
ei suuda osta”
(lk 44)
“esimene lause
lapse suus tere
kallid vaatajad”
(lk 55)
“neelanud oma
uhkuse alla
mitu päeva iiveldab”
(lk 66)
“mu sassis korter
lülijalgsete oaas
siresäärte kõrb”
(lk 112)
“sulavee sulin
ei ühtki halba mõtet
ka head mitte”
(lk 120)
“tähistaevas
oled sa kindel
et oleme üksi”
(lk 136)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar