Paistik on
taastöödelnud oma versiooni Klaabust ja seekord on ohjad täiesti
tema käes ehk siis kogu sisu ainuisikuline valdamine. Paistiku
illustratsioonid erinevad oluliselt Kurismaa nägemusest – kui
Kurismaal on poolmüütiline algmaailm, minimalistlik ja monotoonse
värvilahendusega (või kuidas nüüd väljendudagi), siis Paistiku
illustreeritud maailm võiks iseloomustada lihtsameelse
psühhedeeliana, kobrutavad värvilatakad, kõik need putukad ja
linnud ja lilled ja nurkades piiluvad lõustad. Klaabu on seal, võiks
öelda, igati tähelepanu keskmes, kõik need olendid vaatavad just
teda. Pilvedest ja mereveest rääkimata. Ja muidugi – on märke
inimasustusest (ehk siis lähenemine Rannapile ja kaugenemine
Kurismaast).
Jutt on
algversioonist lühem, ära on jäänud konn, metsatulekahju, seened
ja tigu; tekst on üldse pea maha kratsitud, on vaid ekstaatilised
hüüatused (ei saa jätta märkimata, et selle raamatu lugemisel
Klaabu multifilmi pea üldse ei mäletanud). Ja veel üks muudatus
või miksimine varasemaga, Paistik kasutab nüüd Klaabu tundlate
kohta Rannapi väljendit krimbel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar