09 juuni, 2014

Ota Pavel – Ilusate sokkude surm (1974)

Autorit mainiti ühes hiljuti loetud huvitavas tõlkes, sellest siis jäi kuhugi peakolusse suikuma uid, et võiks lugeda või nii. Raamatus on siis lood tšehhi-juudi perekonnast kolmekümnendate-neljakümnendate Tšehhimaal. Lugude keskmes on üsna ekstsentriline müügimehest pereisa, kes omal moel püüab teha head (vahel endale, vahel perele), aga välja kukub kuidas kunagi. Igal juhul pole tegemist tagasihoidliku mehega, ning veri vemmeldab tal mitmel eri moel – küll äri tehes, kala püüdes või ilusa naise tähelepanu nimel. Eesmärgi nimel tuleb kasvõi mägesid nihutada! Inimesel on joobnustavat kirge! Eks perekond näeb selle kõrval häid ja halvemaid aegu, aga kokku hoitakse ikkagi.

Nojah, vahepeal tuleb ka natside okupatsioon üle elada, juhuse tõttu jääb perekond sealses koonduslaagris ellu (ema kui tšehh vist pääses vangistusest?). Pärast sõda muutunud oludes alustab isa taas kõiksugu tegemistega (kuidas müüa innovatiivset kärbsepaberit, mis peletab kärbsed eemale? Kärbsed kaovad, aga kus on laibad?), aga eks aeg ja aastad rõhuvad nüüd rohkem õlgele. Eks see selline äraspidine kelmiromaan ole.

Kommentaare ei ole: