09 detsember, 2015

Alexander Jablokov – The Instructive Tale of the Archeologist and his Wife (The Year's Best Science Fiction & Fantasy, 2015)

Lugu tulevikust ja minevikust ehk... mis juhtus? Arheoloogid (tulevikust?) teevad väljakaevamisi ja avastavad eri kohtades mitmesuguseid esemeid, mida siis dateerivad kõiksugu ajastutest ning selle pealt püüavad leida, mis tollele ajastule on iseloomulik, mis võis juhtuda, millele need esemed viitavad, millised dünastiad või konfliktid valitsesid. On huvitavamaid ja igavamaid ajastuid. On tõlgenduste vastuolud ja suured valged alad, aga eks need lahenevad teadmiste lisandumisega.

Loo peategelane avastab ühel väljakaevamisel kihi, kust ei tule mingeid leide; ühel juhul aga avastab patarei, mis paikneb täiesti vales kohas. Et siis... mida sellised vastuolud tähendavad? Järgmine arusaamatust tekitav küsimus – kuidas kunagi nii võimsa tehnoloogilise tasemega ühiskond end nii täielikult maa pealt end pühkis? Mees mõtles ja hakkas koguma teistelt arheoloogidelt neid väikseid ja tähtsusetuid esemeid, mis ei tohiks kuidagi nende poolt uuritavates kihtides olla. Ta hakkas leide laiemasse konteksti asetama ning viimaks leidis, et... neid on petetud. Minevikus on arheoloogid ise kõiksugu eelmiste ajastute esemeid maha matnud, ja nüüd kokkupandud mineviku konstruktsioonid põhinevad nende peidupaikade leidudel.

Nüüd jäi küll mainimata arheoloogi ja ta naise kurb lugu, mis omakorda viis mehe selliste avastusteni. Igal juhul, tekst, mis rõõmustaks kõiksugu vandenõuteoreetikuid – üldtunnustatud minevikutõlgendused on valed, meid sunnitaksegi silmi sulgema jne. Tõsi küll, vaevalt et Jablokov niisuguse eesmärgi endale seadis.

Kommentaare ei ole: