Lugu siis sellest, kuidas tulevikusõja
järelkajad ulatuvad meie olevikku (huvitaval kombel pole juttu
sellest, et kas ajas rändamisega midagi muudetakse). Tuhande aasta
pärast käib taas üks korralik madin, mis on nö tavalisest
maailmasõjast verisem – totaalsõda, mille tarbeks luuakse nö
inimvampiirid, kes saadetakse diversantidena vaenlaste
tsiviilelanikkonda hävitama; üheks efektiks oleks see, et rindel
oleval sõdurid tunneks pudevat muret lähedaste pärast
(demoraliseeriv mõju!). Kui sõjapidamine maha rahunes, põgenesid
need inimvampiirid... mineviku ajastustesse tapatöid sooritama (sest
ilma ei suudeta olla). Siinne lugu ongi sellest, kuidas üks tuleviku
vampiirikütt püüab olematuks muuta nüüdses Amsterdamis
tegutsevat inimvampiiri.
Vampiirikütt teab vägagi hästi, kui
raske ülesanne tal on – nimelt on see naine ise kunagi tulevikus
neid vampiirideks muudetud inimesi ülitõhusateks
(portselanhammastega!) tapamasinateks treeninud. Nende tapmine
eeldab... põhjalikku purustamistööd. Amsterdami juhtumi teeb
keerulisemaks see, et vampiirikütil hakkab kahju ühest noorest
baarimehest, kes satub vahele vampiiriküti ja vampiiri madinale.
Et jah, on actioni ja möllu,
vampiirimütoloogia ümbermõtestamist nö sci-fi tingimustes. Ja no
vägivalda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar