01 detsember, 2015

Ursula K. Le Guin – Meremaa jutud (2012)

Nüüd on siis loetud Orpheuse Raamatukogu kõik seni ilmunud teosed (jajah, just ilmus kaks uut, aga olgem realistid, kes teab, millal raamatukokku jõuavad). Käesoleva raamatu lugemiseks pidi eelnevalt “läbi töötama” Meremaa neli romaani... ja tõepoolest, ilma nendeta oleks siinne tõlkekogu enam kui suvalise mulje tekitanud.

Minu meelest on Meremaa seeria igav. Ehk nooremana pakkunuks see suurema elamuse, ent olen nüüdseks lugemismaitset labastanud igasugu koleduste ja nõmedustega ning Le Guini legendesepistav kirjutamisviis ei pane verd kuidagi elavamalt tukslema. Autor on joobunud oma loodud maailmast, mis tuleb ehk selgemalt esile just “Meremaa juttude” puhul, kui ta punub kõiksugu eel-, kõrval- ja järellugusid, mis iseenesest ei lisa esimesele kolmele romaanile ja “Tehanule” suurt midagi juurde, see on vaid fännitoode (õige küll, autor ise tahtis edasi kirjutada). Mis mind häirib, on ehk see, et Meremaa tegelased on nii paatoslikud, neis pole otseselt inimesi kujutatud vaid kui eepilisi kangelasi, kes on tardunud dramaatilistesse poosidesse. Kõik kannatavad, kuni saabub katarsis – seda küll selleks korraks, uus kannatusterada on niiehknaa ootamas (tõsi, mõni võluvõimeteta isik kogeb lõpuks ka normaalsemat eluolu – kuigi selles ei saa kindel olla). (Ja tõsi, ma pole seetõttu kurb, et raamatutes ei saabu kõikehõlmavat happy endi.)

Meremaa tekste on raske hinnata vaid seepärast, et seal puudutatakse naiste ja võimu küsimust. Jah, ma heameelega toetan võrdseid õigusi, kuid tore oleks, kui sellest pole juttu läbi tardunud ja pateetiliste pooside. (Jajah, klassika puhul tuleks teisi mõõdupuid kasutada jne... Kuigi mis klassika see 2001. aastal ilmunud originaal olla saab.)

Veider on see, et kui hakkasin mõtlema, et kas mõni lugu on siin kogumikus teistest parem, siis ei suutnud ühtki niimoodi eristada, kõik on kokku üks monotoonne hall udu. Võiksin medali saada, et need kolm Le Guini raamatut nii kohusetundlikult läbi lugesin; samas on nagu piinlik peale lugemist sappi pilduda, pole just tervemõistuslik tegu.

Kommentaare ei ole: