
Raamat jaguneb kolmeks osaks –
esimeses osas tegelane Cercas püüab uurida lähemalt seda ajastut
ja fašisti elulugu; teises osas on toodud “Salamise sõdurite”
esialgne variant (mis mõjub vähe irooniliselt tänu eelmise osa
kommentaaridele); kolmandas osas jätkab tegelane Cercas materjali
otsimist, sest käsikiri pole õige, pole paigas, sealt on puudu
midagi olulist... mille jälile jõuab ta kuulsusrikka (kämpinguvalvur) Roberto Bolano
kaudu, kes tutvustab Cercas'le meest, kes võis väga otseselt Mazase
mahalaskmisega seotud olla...
Ühesõnaga, raamat kirjutamisest ja
ajaloost, kangelaslikkusest ja tõest, üleüldse inimeseks
olemisest. Et autor mängib tegelase Cercasega... tekitab muidugi
küsimuse, kui palju on siin leidub ajaloolisi fakte, kas see
pooleldi uskumatu lugu võis üldse sarnasel moel aset leda. (Jajah,
selgelt teadvustan, et ajalooline fakt võib niiehknaa olla
“ajalooline fakt”.) Kuigi esmapilgul paneb kulmu kergitama, et
mida peaks üks Hispaania kodusõja episood eesti lugejale ütlema,
on tegemist päris põneva “ajaloolise detektiivilooga”, mille
jäljed ulatuvad otsapidi tänapäeva. Ja noh, mis on see, mida mälu
talletab või kuidas see väljenduda võib, mis moondab või ilustab
või kustutab. Huvitav romaan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar