Neljas lugu Hamiltoni sarjast, millest
ma ei tea midagi. Õnneks on käepärast üks teine antoloogia, kus
ilmunud sama loo kolmas lugu ja kus tutvustatakse veidi tausta.
Tegemist siis viktoriaanliku ajastuga, mil Britannial on kokkupuude
tulnukatega, tänu millele on 19. sajandi kuulsal monarhial avanenud
võimalus külastada paralleelmaailmu (midagi kergelt sarnast
Baxteri-Pratchetti romaanisarjaga) ja omandada ulmelist tehnoloogiat.
Peategelane Hamilton on... umbes 007 moodi.
Lugu ise on mulle senini segane. Et
siis, Hamilton pannakse kohtuma oma dublandiga, kes on siis noorem
versioon ja arvatavalt pärit mõnest paralleelmaailmast (või siis
tulnukate kätetöö? See tulnukate ja monarhia suhe jäi mulle
hägusaks). Sunnitud puhkusel olev Hamilton (midagi juhtus kolmandas
loos, mida loodetavasti peagi loen) arvab, et see noormees on siia
toodud tema asendamiseks. Et tegemist on tähtsa projektiga, näitab
kasvõi see, et noorukiga on seotud nii Hamiltoni ülemused kui ka
College of Heralds (mis on mis täpsemalt?) tegelased. Hamiltoni ja
dublandi esmakohtumine lõppeb üsna dramaatiliselt, ning paari
nädala pärast saab Hamilton käsu noormees elusalt või surnult
võimudele tagasi toimetada – dublant on põgenenud kuhugi
paralleelmaailmadesse koos tähtsa pantvangi ja röövitud rahaga.
Nagu öeldud, tekst on peale
teistkordset lugemist ikka veel enam kui segane. Liiga napilt on
sellest maailmast teada, viited ei tea kuhu, Cornelli võrdlemisi
raskepärane kirjutuslaad (jäljendus viktoriaanlikust ajastust?).
Kõik see segadus briti monarhia ja tulnukate vahel, kohaliku
võimuaparaadi ülesehitus, see College of Heralds'i roll – hakka
või juukseid peast katkuma või uuesti inglise keelt õppima. Mingil
moel huvitav alternatiivajalugu, aga mõistmise jaoks pagan suurte
aukudega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar