Fool Wolf ja Inah on vangis. Naine
provotseerib meest, et see laseks oma sisemise deemoni valla – Fool
Wolf vastab, et see sunniks teda naist võtma ja tapma, või
vastupidi. FW viiakse peagi vangistajate ette, kes pakuvad talle
tehingut – mine too naisjumala preestrinna valdusest vangistajaid
valitseva meesjumala mõõk ära (mehed kutsuvad end Rüvetamatuteks).
Kui FW toob mõõga, saab kaaslanna vangist vabaks. FW nõustub,
kuigi selge see, et ees ootab midagi vastikut ja ootamatut – aga
noh, kuna ta on deemoniga seestunud (või kurjast vaimust vaevatud),
on tal ehk võimalusi seda olukorda mingil moel lahendada.
Ta uurib omapäi, mis see meesjumal on.
See on kole. Siis jõuab ta preestrinna juurde, kes seletab
omapoolselt nende mees- ja naisjumala vahekorda, miks meesjumal seda
mõõka tagasi tahab ja mis otstarve neitsitel Rüvetamatute jaoks.
Tekkinud tüli käigus haarab FW mõõga ja tapab preestrinna, oma
deemonist piitsutatuna suundub mees sinna naisjumala neitsite
varjupaika. Deemon rõõmustab, ees ootab midagi lahedat ja võigast
(kui vaid see meesjumala mõõk omakorda ei püüaks FW oma mõju
alla saada).
Tegemist siis üpris tumeda looga, kus
peategelane pole just rüütelliku minevikuga, ta on deemoni
juhtimisel õige jõhkraid tegusid sooritanud. FW soov on
seestumisest vabaneda, aga pole aastate jooksul võimalust leidnud –
pealegi on deemon teda kõigi võitluste ajal elus hoidnud. Tõsi
küll, selle hinnaks õige moraalitud teod. Ja siis veel see naine
Inah, kes on samuti... kahtlase verega ning kellest mees on kahjuks
sisse võetud. Ühesõnaga, üks paras sword & sorcery lugu,
õelad jumalad ja tumedad teod.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar