Lugu... kus selgub, et meie eest
varjatakse midagi väga-väga olulist. Juhtub nii, et ameeriklased ja
venelased teevad tihedat koostööd, et ühiselt uuesti Kuule minna.
Noh, kosmoseagentuurid NASA ja Roskosmos on suured sõbrad ning koos
jagatakse avalikkusele igasugust materjali. Ja äkitselt avastab
ajakirjandus, et venelaste jagatud 1967. aastal tehtud Kuu-fotodelt,
et... Kuu peal on kuppel. Kuppel. Mis värk on? Ameeriklaste
hilisematel fotodel samast piirkonnast pole sellest kuplist haisugi.
Venelastel pole aimugi, et kuidas sellised fotod tekkisid. Peale
esialgset ajakirjanduskära asi sumbub järgmistesse skandaalidesse,
rahuldutakse sellega, et tegemist on fotodefektiga.
NASAs töötav PR-mees jääb kahtlema
ja uurib omalt poolt edasi. Arhiividest ei selgu midagi, sellest
ajast pole enam inimesi järel... kuniks ühest vihjest selgub, et
mees peaks otsima Cassandra projekti kohta. Ja oh üllatust, elus on
astronaut, kes on 1967. aastal Kuul käinud. Mida ta nägi ja miks
valitsus selle maha vaikib... noh, nagu loo lõpus tõdetakse, oli
mütoloogias Cassandra halbade sõnumite tooja... keda aga ei
kuulatud.
Tore tavaulmeline lugu, tõeline
vanakooli värk. Lugu, mis võiks tõepoolest... õige olla! Ja Kuul
käimise ajalooline narratiiv oleks hoopis teistsugune. Ja inimkonna
tulevik... tume, kahtlane. Aga meid on hoiatatud selle ohu eest. Kuid
teadupärast Cassandra hoiatust ei kuulata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar