29 jaanuar, 2017

Neil Gaiman: Eikusagi

No mina siis ka olen selle raamatu nüüd eestikeelsena läbinud.Täiesti hämmastav, ent teos tõesti tundus mulle teistsugune kui inglise keeles. Peamiselt erinesid kaks asja.

1. Mulle ei meeldinud enam peategelane.
Nagu - enne tundus Richard mulle tunduvalt enam arenev, et ta oli raamatu lõpus oluliselt võimekam kui alguses ning jee. Aga nüüd näib ta mulle üsna samasugune, kogemata paar asja õigesti teinud, kuid peamiselt samasugune memmekas. Kõik muu, Alumine London ja sealsed elanikud mõjusid ikka veel maailmalahedatena, ent Richard lihtsalt liikus vooluga kaasa ning mõjutus vaid välisest.
Mömm.
Ning oleks ta siis tegelikult midagi hästi teinud, onjo. Ei, see, et ta korjas Ukse üles, kui too verise ja kurnatuna tema ette langes, oligi ta ainus Oma Tegu, kõik muu lihtsalt - juhtus.

2. Enne tundus mulle, et Richardi ja Ukse vahel miski väga susiseb.
Nüüd - nüüd ma vist võtan asju rohkem nii nagu kirjas. Aa, et ta mõtleb ISEGI Uksest, kui lõpus tuleb arutellu, kas Keegi Teine peale Jessica mängus on? Nojah, ega Uksega tõesti väga midagi muud kui sõprus tõesti kuskilt ei paistnud. Mis mingi armumine v? Ahh, see oli puha mu enda ettekujutus ja värk.

Markii (kes tundub mulle olevat umbes 29 korda huvitavam tegelane kui Richard) lugu kõige lõpus oli ka hea. Mitte nüüd maailmahea, mulle algus ikka üldse ei istunud, ent kokkuvõtteks ikkagi meeldiv lugemiselamus. Ta on just selline kõrvaltegelane, kellele üleni kaasa elada ning kelle valusid kaasa tunda. Lisalugu temast on tore asi.

Kokku ikkagi väga väärt lugemiselamus. Richardist hoolimata =)

Kommentaare ei ole: