Lugu, mis on... vale, haige, mitmeti mööda.
Aga mis teha, kui Kafka „Metamorfoos“ saab uue elu – mis teha, kui inimene
muutukski reaalselt prussakaks. Mitte et see peategelane oleks seda lugu
lugenud, küll aga on tal sõber, kes on loengu jaoks lugenud ning kes on lubanud
peategelasele, et kui midagi sellist tõesti juhtub (ehk prussakaks muutumine,
sest olgem ausad, Kafka kirjutatu on ju fiktsioon), siis sõber päästaks
peategelase. Ainult et... kui peategelane muutubki prussakaks, on sõber surnud.
Ja sõbra naine – kes on nüüd peategelase naine – tahab meest (ehk prussakat)
maha lüüa. Kuid mehel õnnestub kodunt põgeneda ja saab viimaks abi iidvanalt
juudi kabalistilt. Peategelane jõuab tagasi koju ja seal on naine armukesega
rõõme jagamas (sest naine ütleb, et peategelane peaks ju prussakas olema).
Armuke lahkub, aga siis nad avastavad, et laps on prussakaks muutunud.
Peategelane ja ta naine otsustavad oma suhtele uue alguse anda ning otsustavad
selle prussaka laiaks litsuda. Aga siis helistab...
Ja nii edasi. Absurdihuumor rõhub
rängalt õlgadele ja omal veidral moel on see vaimukas tekst. Kõik muutub, on
nihkes, on valesti, see on iluvalekirjandus. Kafka ja Harms... võibolla ehk
tõesti ameerikapärane harmslik tekst Kafka ainetel. Ja see on tore. Taasloetav veebist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar