15 veebruar, 2021

A. E. van Vogt - Pihtimus (Täheaeg. Talv 1991, 1991)

 

Õigupoolest õuduslugu, kus mees on kaotanud osa oma mälust ja seetõttu ei mõista, kuhu ta naine on kadunud või miks ta elab õieti sellist elu nagu elab (ehk rikka suguvõsa pärija on nüüd riidepoes koristajaks ja linna omamoodi naerualune). Ja siis mingid veidrad nägemused / kogemused tulevikust, kus ta on naisega uuesti koos, aga … veidi teistmoodi. Siis aga satub ta avalikule hüpnoosiseansile ning see lükkab midagi käima … ja ehmatab hüpnotiseerijatki.


Painajalik värk, kus konflikti olemus jääb minu jaoks vähe saladuslikuks (kes siis see ajanõelaga pahategija õieti on), aga noh, eks õuduse puhul peabki jääma osa seletamatusest alles, ratsionaalsed seletused rikuks kõik ära. Eks ole.



Kommentaare ei ole: