Nii vähe, kui olen Jemisin lühemat ja pikemat proosat lugenud, siis see lugu tundub küll varasema kogemuse taustal üsna nõrguke olevat. Muidugi, ilmselgelt on see pigem ameerika tarbijale mõeldud tekst - kõik see rassismi-probleem, millel pole otsa ega äärt. Samas antoloogias on Broadduselt sarnane teema, Jemisini tekst on ehk vähe loomingulisem - tema loodud imaginaarses maailmas on nimelt riigivõimud arendanud lennukisuurused lohed, mille algseks ülesandeks on narkootikumide väljanuuskimine (noh, sellise suuruse puhul on nuuskimist muidugi veidi keeruline teostada), kuid kõrvalsaaduseks mustanahaliste ameeriklaste mahamurdmine ja söögiks tarbimine (valitsus muidugi ei tunnista niisuguseid kõrvalmõjusid).
Eks siis aastaid kestnud konflikt on jõudnud sinnamaani, et getode vastupanuliikumine on asunud neid lohesid … ümberkasvatama. Milleks liha ja narkootikumid, kui seeasemel on võimalik maiustada erinevate teravate ja külluslike kastmetega … Noh, valitsusele jällegi lohede selline efektiivsuse langus kohe üldse ei meeldi ning nad valmistuvad järgmiseks viisik, kuidas getosid paika panna.
Et siis selline science fantasy, mis Ameerika poliitilises olukorras on kindlasti lööv, aga siin kaugel Eestimaal jääb vähe … kaugeks (mitte et siin poleks enam kui küllalt võõravihailminguid). Aga eks see antoloogia ole oma ajastu nägu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar