11 oktoober, 2022

Tobi Ogundiran - The Tale of Jaja and Canti (The Year's Best Fantasy 1, 2022)

 

Esmapilgul omamoodi sugulaslugu Pinocchiole, ehk siis jutt elluäratatud puunukust, kes/mis asub otsima oma elluäratajat - kelleks pole siis tema valmistaja, vaid üks naine, kes andis nukuvalmistajale taas elutahte, ja endale võimaluse last oma rinnale suruda.


Puunukk ei muutunud vanemaks, mistõttu ta tegevused sealses kogukonnas äratas viimaks negatiivset tähelepanu (ikkagi ebausk ja viha), ning ta otsustas oma ema otsima minna - mille peale algasid temas … vananemise tunnused. Sest kõigele lisaks on Ema veel Surm, nagu puunukk peagi avastab, ja temaga kohtumine võib jääda lõpuks. Aga ikkagi ema.


Nagu öeldud, loo alguse Pinocchio-tunne kaob ja tekst saab hoopis teistsuguse hingamise (jajah, vaat et Marlon Jamesi laadis mütoloogilise tunde). Aga samas jääb … vägagi inimlik läheduse ja armastuse otsing. Ökonoomiline tekst - selle võinuks kirjeldustesse uputada, aga autor sai kõik öeldud igati ilmekalt ja seda kuuel leheküljel.



Kommentaare ei ole: