Järjekordne ulmelugu, mis jätab vähe tühja tunde. Juttu käivitav mõte on siis see, et miks keskeas või hiljem nautida tööst teenitud hüvesid - võiks proovida hoopis, et noorena siis lõbutseda ja reisida jms, ning seejärel siis pühenduda ainult tööle (seda siis alates kolmekümnendast eluaastast). Tegemist on eksperimendiga, kus vestluse käigus hinnatakse su võimalikku väärtust, mille järgi siis prognoositakse, kui palju tulu võiksid tulevikus teenida (või noh, tekitada) ja vastavalt sellele siis saaksid teaud rahasumma, mille siis hilisema tööea jooksul tagasi maksad.
Loo peategelasele määratakse selle järgi näiteks 30 miljonit dollarit (tema naaber saab näiteks alla miljoni). Kena on, aga … mida õieti nüüd teha? Ja kuidas ta peaks selle raha tagasi teenima? Õnneks ta avastab, et ta tüütu ja anonüümne allkorruse naaber (kes muudkui vastu põrandat prõmmib, et peategelane ja korterikaaslane vaiksemalt võtaksid), osutub üsna huvitavaks noormeheks. Aga jah, mida õieti teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar