Jutuvõistluse neljanda koha lugu on siit kogumikust loetud fantaasialugudest vast parim (ulme puhul võiks sama olla Tiigisooni tekst). Kui täpselt nimetada, võiks seda nimetada linnafantaasiaks, mis leiab aset - üllatus-üllatus - kaasaegses Tartus.
Noor neiu saab parkimistrahvi ning seejärel hakkab elu kihva keerama. Taga hullemaks, trahvi teinud kontrolör satub neiu uueks naabriks - ning see tungivalt soovitab trahv ära maksta. Neiu peab seda ebaõiglaseks - siis aga kohtab ta ühel öösel kodu lähedal üht imelikku peletist, mida tal õnnestub aga eemale peletada.
Ja noh, see peletis pärineb muistsest ajast, kui nõid pani oma lipakale kaasale (ja ühele kaupmehesoole) needuse - ning see nõia kaaslane on nüüd aastasadu püüdnud hävitada Tartut. Kui vanasti astusid talle vastu mungad, siis kaasaja tingimustes … parkimiskontrolörid.
Tõepoolest, parkimiskontrolörid, keda vahel võib kohata hängimas Tartu kesklinna tühjematel kõrvaltänavatel. Milline autori lennukus! Ühtlasi on siin ära seletatud Tartu ajaloolise linnavalitsemise eripärad ja miks praegu kombeks kohalikud omavalitsuste valimised päästavad elusid (kui sa muidugi liialt kauaks ei jää võimule).
Ühesõnaga, Reisel on kirjutanud päris vaimuka teksti, mis iseenesest võiks olla kas pikema või lühema romaani algusosa; nö Keränen täiskasvanutele või siis midagi fantaasiaaustajatele. Ja noh, Karlova on vast Tartu mõnusaim linnaosa. Lahe värk.
Huvitaval kombel on see tekst saanud jutuvõistluse žüriilt sama palju punkte kui Tamme tekst, see paneb küll kulme kergitama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar