28 september, 2026

Anette Lepik - Unemati viskas sussid püsti (2026)

 

Kui nüüd sel aastal olen lugenud täiesti tundmatute autorite luulet, siis see kogu on kindlasti üks lootustandvamaid. Allpool toodud luulenäited on küll lühikesed, tegelikult kirjutab autor pikemaid tekste. Muidugi, võrreldes varasema luulekogemusega, siis tekstid ei üllata just teemadega (kuidas see õieti võimalikki oleks): ikka mina ja maailm, mina ja luhtunud suhe. Aga kohati on siin päris värskeid ja poeetilisi hetki; võiks vanainimeselikult öelda, et tekib poeetiline kujund, mitte lihtsalt kena või tundlik luuletus.


Ja eks sellele mängib kaasa lihtne ja mitteärritav kujundus (teiste kogude puhul olen tähendanud, et illustratsioonid jms on kenad, aga … enamasti pigistad silma kinni, et neid mitte märgata). Peale raamatu lugemist ei saanud küll suurt aru, miks selline pealkiri, aga kui otsisin postituse jaoks pilti, siis raamatupoe tutvustuses on see kenasti lahti seletatud. Vaene unemati! Aga mis teha.



igal kleepsul mu arvutil on tähendus

aga tätoveeringutel mu kehal

pole muud kui oodata ja näha

millal ilmub uus pilt väärtusetu


 

šampooni kõrval on palsam

soola kõrval on pipar

tähe kõrval on kuu

ja sinu kõrval keegi uus


 

sa oled nii tark

arvad et

kuulan kui karjud valjemini

allun kui peksad kõvemini

sa oled nii tark

arvad et

hoolin kui ähvardad järsemalt

naasen kui manipuleerid julmemalt

sa oled nii tark

kuulan

allun

hoolin 

naasen


Kommentaare ei ole: