Nüüd, kui Erikson Malazanile uusi osasid ei kurjuta (prequelid ei loe), on ainus viis uue infi saamiseks lugeda Esslemonti teoseid. Samas, peale ta viimast raamatut "Orb, Sceptre, Throne" olid lootused madalal. Kiskus kuidagi igavaks mainstreamiks... actionit on aga hinge pole, selline standard raiumine. Mitte selle raamatuga. Lugesin ja olin ikka korralikult sisse tõmmatud. Ei saanud käest panna, tahtsin ühe peatüki veel ära lugeda ja siis...
Siin jätkub Crimson Guardi seiklus, kes reisivad Jacurukusse... no Malazani mütoloogias on see üks salapärane dzhunglimaailm, kus valitseb jumalanna Ardata. Tegutsevad paljud tegelased, kelle backstory ja küsimused saavad vastused. ICE stiil on ikka Eriksoni omast palju lihtsam, aga selles raamatus see väga ei seganud. Selles mõttes on seda raske arvustada, kes on seeriat lugenud, need on kursis. Teos on uus doos fännidele ja seda eraldiseisvalt lugeda peaks olema veidi segadusseajav. Ise nautisin, ICE parim teos seni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar