Rajaniemi on ehk Soome suurim panus
tänapäeva angloameerika ulmeilma? Või noh, on ta üldse soome
autor kui selline, pigem inglise keeles kirjutav soomlane? Või, või
noh, on selline küsimus mingi kadedus, et sugulasrahval on selline
tõusev täht suures ulmeilmas?
Tekst lähtub Calvino romaanist
“Nähtamatud linnad” (mida ma pole lugenud rohkem kui paar
peatükki), kus siis seekord jutustab väike AI laeva AI'le
planeetidest, mida ta on kogenud. (Või see AI on üks ja sama?)
Sarnaselt Calvinole on need kõik väga poeetiliselt või müütiliselt
kirjeldatud, ja laeva AI'l tekib kahtlus enda eksisteerimises. Aga
noh, kõige tähtsam on see silmale nähtamatu jne.
- - -
Antoloogia viimane lugu on selline...
mulle loetamatu hard SF. Tehakse roboteid (või ikkagi inimesi?), mis
peaksid saadetama määramata valgusaastate kaugusele, kus nende
ülesandeks oleks asutada miski asustuspunkt, mida siis järgmised
väljarändajad võiksid kasutada – sadade, tuhandete või
miljonite aastate pärast. Kui inimkonnaga ka juhtuks midagi, siis
mingi aja pärast peaksid inimesed jõudma taas sellisele tasemele,
et Maalt välja rännata – ja milline rõõmus üllatus siis oleks,
kui kuskil tundmatus kauguses ootaks midagi... tuttavat.
Loo peategelane Sunday on selline
käänulise isiksusega robot (?), mis tahab mõista seda, et kui
neile õpetatakse, et nad (tema ja ta kaaslased, mis selleks reisiks
aastate jooksul ette valmistatakse) on vabad oma otsustes (muuhulgas
võivad keelduda sellisele aastatuhandete retkele minemast), siis kas
see tegelikult on nii või on nad programmeeritud tegema nii nagu
ette nähtud (et ka kahtlemine missiooni või oma olemasolu
mõttekuses on osa programmist).
Nagu öeldud, jäi asi mulle hämaraks
ja oli vähe tüütult suuresõnaliselt kirjutatud, seega see
kokkuvõte loost on selline nagu see on – aukliku mõistmisega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar