03 märts, 2015

Adam Roberts – Trademark Bugs: A Legal History (Reach for Infinity, 2014)


Juuraulme, mis pole ulmejura ehk üpris lohutu nägemus 21. sajandi tulevasest ajaloost, kus jätkub justkui heaoluühiskonna eluolu (pole juttugi sellest, et laieneda kuhugi tähtedele vms). Sajandi esimeseks kolmandikuks on leitud efektiivne ravi kõiksugu levinud haigustele. Mistõttu peagi lasevad ravimifirmad välja omad kontrollitud viirused – mille puhul öeldakse, et kui järgid hoolsalt hügieeniprotseduure (pesed seebiga käsi nii tihti kui võimalik jne), siis need ravimifirmade viirused sind ei nakata. Aga kui jäädki haigeks, siis saad osta tablette jms, mis just täpselt selle haiguse edukalt maha suruvad.

Võiks öelda, et inimesed pole just rahul sellise pealesunnitud tervisekorraldusega ning asuvad aastakümneteks protsessima ravimifirmade sellise tegevuse vastu. Kuid juuralahingutes jäädakse alla seadustele ja juristidele (on loodud “Porteri seadused”, mis nö määravad ravimifirmade viiruste tugevuse; need ei tohi muteeruda jne). Seepeale laiendavad metsikult rikastuvad ravimifirmad veelgi tegevust – lastes välja uued “viirused” näiteks kasvajate või kiilaspäisuse tekkeks. Kolm suurimat firmat on enneolematult võimsaks saanud ning võtavad aastakümnete jooksul üldse üle riikide funktsioone.

“The bigger countries all passed over to systems where income tax and sales taxes were reduced to between 2% and 5% - and in some cases abolished altogether (less than 2% did not provide enough income to cover the expense of gathering the tax). Where previous generations had worked and then paid tax on work income, the new generations quickly adapted to receiving their salaries effectively tax-free, but paying money instead to maintain baseline levels of health and productivity.” (lk 191)

Vaesemate alade puhul on probleem selles, et elanikel pole sellist raha, millega firmaviiruste ravi osta, ja nii tabavad need leiutised vägagi rängalt sealset elanikkonda. Mis omakorda tekitab kohalikel firmadel vajaduse koopiaravimeid toota. Ja niiläbi astuda meditsiinisõtta suurte tegijatega (et ise selliseks saada).

“Recently, Bayer has undertaken pre-emptive strikes against the factories of the MPMU, following intelligence reports that they were working on trademark-infringing cures for the weapons of the Bayer forces. 'Killing and maiming is one thing,' said Bayer vice-chairman Hester Lu. 'Wars have entailed that for thousands of years. But violating commercial copyrights and trademarks is quite another, and such behaviour will not be tolerated, in peace or in war'. Retaliation has brought long-range missile strikes to the European base of Bayer manufacture, and threatens to spread the conflict further.” (lk 194-195)


Tekst lõppeb üsna võltsoptimistlikus võtmes, mis pole just meeltülendav. Igal juhul, kui loo kuivast algusest mitte ära ehmatada, siis järgneb päris loetav tekst inimkonna Maale aheldumisest.

Kommentaare ei ole: