Tegemist siis wikipedialaadse jutuga
ühest 21. sajandi ameerika autorist, kes on kaotanud kodumaa. Nimelt
juhtus nii, et 2025. aastal (või 2023?) tabas Põhja-Ameerikat
Meyeri nimeline asteroid – mille tagajärjel pühiti sealt
elusloodus minema. Asteroidi oodatav kokkupõrge oli selge mõni aeg
varem ning miljoneid ameeriklasi toimetati teistele mandritele (siin
on eelkõige mainitud Aafrikat), kuid suurem osa põhjaameeriklastest
ei pääsenud minema – loosiõnn määras, kes saab Meyeri paugu
eest pakku.
Ja nii siis peale Kokkupõrget muutub
Julian Prince postapokalüptikuks, kes itkeb taga kodumaad. 2026.
aastal külastab ta ÜRO ekspeditsiooni liikmena Põhja-Ameerikat
ning seal avanev vaatepilt on enam kui masendav – see on 300
miljoni vaimu maa. Eks omamoodi on probleemiks seegi, et varasemate
aastakümnete supervõimu kodanikud on nüüd almusepanijad oma
seniste vasallide või klientide juures – need tahavad, et
ameeriklased viimaks tagasi oma mandrile läheks. Ent järgnevatel
aastakümnetel on Põhja-Ameerika endistviisi elutu kontingent...
Natuke selgusetuks jääb, milline on
postapo olukord mujal maailmas (ühes artiklis on juttu, et
Kokkupõrkele eelnenud aastakümnetel oli kliimasoojenemise
põhjustatud mereveetõus mitmeid alasid uputanud) – või ma ei
pannud tähele, et tuhapilved jms oleksid Maad külmutanud vms. Eks
jutu dramaatilisemaks osaks ole see, kus kirjeldatakse Ameerikast
pääsenute hingehädasid ja viise, kuidas sellega toime tulla.
Selline americana siis, mis läheb kindlasti ameeriklastele hinge.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar