Eks Juur võiks selliseid raamatuid
igal aastaajal valmis treida, küsimus pigem selles, kas
illustreerija peaks sellisele tempole vastu. Kahtlemata on raamatu
plussiks Allan Hmelnitski kongeniaalsed pildid, mis tihti täiendavad
Juure humoorikaid hüüdlauseid.
Kogumik jaguneb kolmeks osaks –
pikrilikud lööklaused, mõned lühikesed proosapalad ja pikad
luuletused. Ehk raamatu igavaim osa on luuleosa (või on need laulude
paroodiad? Kupleed?), mis ei särtsu just humoorikast pingest –
omamoodi märk seegi, et siin osas pea puuduvad Hmelnitski
illustratsioonid. Aga jah, raamatu löövamas osas on pöörast
sõnamängu ja pila tuntud inimeste aadressil (viimast ei hakka siin
tsiteerima, olgem siivsad).
“Läbimurre ufo-uuringutes: kui jumala naine vihastab, hakkavad taldrikud lendama.” (lk 11)
“Helilooja naise märkmed: avamäng on liiga pikk.” (lk 11)
“Valgus sai. Pimedus leib.” (lk 60)
“Grillimishooaeg lõppes vöökoha kaotamisega.” (lk 65)
“ - Mind reedeti.
- Aga mind laupäeviti.” (lk 75)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar