Lugu mehest, kel on 48 tunni ulatuses
ligipääs oma mineviku- ja tulevikuminadeni. Milleks ta seda ainulaadset võimet
kasutab? Et aktsiaturul tegutsedes rikastuda. Kuivõrd võimalust pole pikemaajaliste
investeeringutega spekuleerimiseks ja nii mammonat kokku ajada, siis jutt on mõneprotsendiliste
kõikumiste kasutamisega, aga eks viie aastaga saab nii mõnedki miljonid kokku
ajada.
Kuni ta kohtub vapustava neiuga,
kellesse armub ja kelle kohalolu keerab kraanid kinni oma mineviku- ja
tulevikuminaga suhtlemisel. Tulemuseks siis aktsiavaranduse järkjärguline kahanemine,
kuna oma peaga tegutsemine pole just kõige tulemuslikum spekuleerimine. Mehel tekib
mõneti häiriv dilemma – kas nautida värskelt armunu rõõme või jõudeelu
võimaldavaid mõtteid. Asja muudab keerulisemaks seegi, et just neiul on midagi
sellist, mis mehe erakordseid võimeid blokeerib (aga seda asja on neiule
hädasti vaja).
Kergelt meelelahutuslik
paradokslemine tavaulme raamides. Et tegevus toimub 1980. aastatel, siis
tegevuspaik on kergelt ulmeline (kui muidu, eksole), saab sõita raketiga ja
kasutada moodsamaid sidevahendeid jms. Ühesõnaga, retroulme, aga vähe tuimema
mõjuga kui robotpaavsti puhul.
ulmekirjanduse baas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar