21 august, 2018

Karen Joy Fowler - Persephone of the Crows (The Year's Best Science Fiction & Fantasy, 2018)


Mõistulugu surmast ja üleloomulikkusest. Fowler on siin eelkõige väga hea hetkede salvestaja – kuidas kümneaastane Polly koos vanematega külas on, mis juhtub enne autoõnnetust ning sellele hiljem järgnenud kodust ärajooksnu elu. Teravad ja ilmekad lõiked tüdruku ja ta kaaslaste eludesse.

Samas ei saa öelda, et need rohkem või vähem dramaatilised hetked samavõrra hingeminevat lugu moodustaksid (või noh, see Persephone töötlus ei hakka minu peal tööle?) – muidugi, võib mõelda, et olulisem on „silmale nähtamatu“ jms. Või noh, see elu tühjajooksmine ongi … lugejale võimaliku veskikivi kaelariputamine või nii. Eks need Fowleri lood on minu jaoks paras loterii, retseptsiooni skaala pendeldab kõiksugu kõrgustel, seekordne peatub kuskil keskel.

Kommentaare ei ole: