17 november, 2009

Roger Zelazny – Teemärgid (2008)


Sellest raamatust võiks teha paroodiafilmilaadse olluse, panna tuntud kivinägusid mängima mõnd veidrat pea- või kõrvalosa. Muud nagu ei oskagi öelda. Mõneti ebaloomulik ulmekas – selmet autor lugu jutustab, on hoopis tegelased pidevas omavahelises jutuvadas, mis on iseenesest päris värskendav (võrreldes nt Kusnetsi lookamakaga). Sest teatavasti dialoogid ruulivad. Pärast lugemise lõppu on vast mõttekas need “Kaks”-osad uuesti läbi lapata, hakkab nii mõndagi kokku kolksuma. Habicht on kasutanud tõlkimisel huvitavat eitusvormi “eip”, mis arvatavasti peaks olema “nope” vaste (ka eelmises – palju varasemas – tõlkes jäi see silma), kõnekeeles on see vist päris levinud, samas trükitud tekstides polegi silma torganud.

Sedapsi.

baas
segane maailm
trakyllmaprokrastineerinj2lle
raamatumaailm

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Lugedes tuli kohe tajutavaks, et tegemist on meeletult hea raamatuga mida on kohutavalt kehvasti tõlgitud. Peas hakkas kohe loetuga rööbiti kujuteldav originaaltekst jooksma... ja see pole kunagi hea märk.

No vabandage, aga suure tõenäosusega originaalis "filthy bastard" kirjutatu lihtalt EI ole eesti keeles "närune värdjas"...

Oop ütles ...

Kui repliik algab sõnadega "Lugedes tuli kohe tajutavaks", ei ärata see järgneva keelekriitika suhtes kyll kröömikestki usaldust.

Anonüümne ütles ...

Mispärast? Nii võib öelda küll. Ja öeldaksegi. Kröömikesi polegi vaja, muideks.

Oop ütles ...

Sellepärast, et see on lihtsalt silmapaistvalt vilets eesti keel. Ma ei oskagi esimese hooga ytelda, kust säherdune lauseehitus pärineb. Fennism? Võimalik.

Kui inimene ei suuda ennast selgelt väljendada, on keskmisest tõenäolisem, et ta ei suuda ka selgelt mõelda. On muidugi erandeid. Aga nii hädises keeles tõlkekriitika on kurb ja hale.

Anonüümne ütles ...

Nojah, minu meelest oli see just eriti stiilne :D Aga hüva, järgmine kord ma siis ei proovi originaalne olla. Ent raamatu tõlge jääb endiselt allapoole igasugust arvestust.