Hõrk kirjandustekst tundlikele naistele. Antisotsiaalne tüdruk kinnises erakoolis, kultuur ja ordnung. Ühesõnaga, kõik algab kodust, olge head vanemad või lapsed või kaaslased, rääkige üksteisega, kuula teist inimenest. Noh, nagu ikka jne. Huvitavalt kirjutatud, aga ei kujuta ette, et midagi sellist niipea loeks. Aga inimestel on erinevad huvid.
“Me ei nuta oma õpetajaid taga. Mõnikord austasime neid ehk liigagi, kuid see kuulus saadud kasvatuse juurde, ja kui ma igal õhtul suudlesin vastikust tundmata Mère prétète'i kätt, siis sellepärast, et vahel on lisaks reeglitele kohta ka meelelisel naudingul. Nauding kuulekusest. Kord ja allumine, ei või teada, mis tagajärgi need täiskasvanueas annavad. Võib saada kurjategijaks või – läbikulumise tõttu – konformistiks. Mingi märk on meil aga küljes, eeskätt nende tüdrukutel, kes veetsid internaadis seitse kuni kümme aastat. Ma ei tea, mis neist lõpuks on saanud, ma ei tea neist midagi. Nad oleksid nagu surnud.” (lk 62)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar