12 veebruar, 2010

R-Ü: Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik (August Voldemar Kõrv, 1939)

Kui soov mõnd sõna täpsustada, siis proovin lahkelt aidata käesoleva raamatukese abil (ei hakanud ära tooma näitelauseid või käänamisi/pööramisi).

R
raage – rahke, pooltoores, poolkeenud
raamama – korratusse seisukorda viima, allamäge minna laskma, ruineerima
raamla – harimata ning elutamatu maa-ala
raand – ämber
ragenema – raguma, pragunema, pakatama, rahkuma
raham – riigiomand, riigivara, finants
rahjus – vilets olend, jõuetu, murtud inimene (vanadusest, haigusest)
raig – seemnesari, munand
raimla – raiumis-, raimakoht
rait – ilmatu suur, hiigelsuur, kolossaalne
raiur – rauapeitel; raiuja
rakatama – rõkatama, rõõmuhüüdeid väljendama
rakatis – maiusroog, hõrgutis, delikatess
raking – korrastus, organisatsioon
rakkim – (riigi-)põhikord, konstitutsioon
ralge – laevaõnnetus, laevahukk
ralkur – laevaõnnetuslane, merehädaline
ramlane – jõumees, atleet
ramp – raibe
rane – mõrkjas-hapu (nt halvaks läinud või, rasv)
ratkus – kiire, õdus, hubane
raukama – raugastama, raugaks või raukjaks tegema
raul – lõualuu
reba – alp, narr, kerglane; kehaosa allpool puusi
rebutama – mingit uut asja, eriti rõivast lohakalt käitlema
reel – maapagu, (kodumaalt) väljasaadetud olek, eksiil
reenama – mustama, ära määrima; teist taga rääkima
reesev – küllaldane
rehik – toreda olekuga, ninakas, häbematu, rehke
reig – (värske, verine) haav
reiv – võistlus, võist, rivaalsus
rekk – pori, räpp, roe
rekk – käperdamise tagajärjel lohakaks muutunud (olend)
relde – teadaanne, teade, aruanne, raport, ärajutustus
remu – müra, lärm
renu – raibe, raisk
reosk – kõlbmata asi, raibe
rese – rõske, niiske
retkur – rändur, sõitja, uurimis-teekondlane
revetama – kõigest jõust kiskuma või tõmbama
ribakas – lohakas, närune, korratu (inimene); lagunemas olev (maja)
rigu – rõvus, rõve ehk riivatu asi
rihvand – riivatu inimene
riikma – riiki valitsema
riikur – riigi valitseja [riikur põline rikkur]
riimur – riimija, riimisepp
riin – piirkond, maa-ala, regioon
rildang – sisseseade, seadeldis, seadis
rine – viljatu, sigimatu, steriilne (maapind, ka piltl.)
ringam – teiste sõnadega ümber üteldu, perifraas
rinnastus – koordinatsioon
riuduma – närbuma, otsa lõppema, kustuma (tervis, pilk, tuli, valgus)
riun – südametunnistusepiinlikkus; kahtlus, mis tagasi hoiab midagi tegemast, kõhelus, skruupel
rive – must, korratu; rõve; tige, torisev
rodev – tüse, tugev, tugeva kondiga
rogama – ilma kindla sihita või ilma juhita sinna-tänna ujuma (nt paat)
rohmama – hoolimatult (kuhugi) viskama
roide – läbinuhkimine e – nuuskimine
roidus – hulgus
roitlik – äraandlik, reetlik
rolk – võrukael, kelm, kaabakas
roogla – söögimaja
roomitsema – maas olema, lamama, vedelema
rubi – kärn, korp, rõuge
rultama – ootamatult, aimamatult tabama, kallale tungima
rung – (jäme) puutüvi
ruttur – isik, kel on alati suur rutt
rõhmane – võidunud, määrdinud, räpane
rõks – nurg (noore latika sarnane kala); krapp, õitsekell; külakrapp, keelekandja
rõlt – tapalava, ešafood
rõmmima – peeneks taguma, peenestama
rõugutaja – nõiamoor, tont, koll
rõukama – vaigistama, rahustama
rõõnama – rüvetama, määrima, mustama
rõõne – triip, viir, jutt, riba
rädi – risu, praht, okste- ja puuderägu
räid – kupatatu, hautatu
räisama – äkitselt suure rammuga tõmbama ehk kiskuma
räketama – palavalt paistma, kõrvetama
rämbima – vaevaliselt käima (nt soisel maapinnal)
ränklema – kõigest jõust töötama
ränstuma – vanadusest, hoolitsuse puudusest kõdunema, pehastuma, lagunema (nt maja)
räss – sassis olek; segadus, rahutus, mäss
rävak – reo, renu, risu, näru
räävetama – peenelt vihma sadama
rübal – kobar, tari, kimp (nt sõstramarju, pähkleid)
rükkima – tõstma, (kivi) hoovama (nt rinnaga)
rüle – kolesuur, määratu, enormne
rülm – veemöll, veekeerlemine, veekeeris
rüme – hulk, sumb (inimesi)
rümu – kuulujutt
rüüv – tuleriit

S
saam – saamine, saak
saave – tulemus, resultaat; saalis, took
saduma – pilvituma, vihmale kiskuma, sajule lähenema
sakas – puukänd
sakk – vilets puu, puujäss
salmima – salme tegema, luuletama
same – segane, sogane, ebaselge, tume, tuhm (vesi, silmad)
samik – samataoline asi või loom
sammama – õiendama, täitma (nt kohustust); jõudlema
sannik – märg, pehme rohumaa
sarnik – sarnane ese või olend
satutama – tegema, et satuks [mis tähendab mida?]
seedlema – korduvalt seeduma
seemas – parajal, kohasel ajal tulev
seerma – välja kannatama, sallima
seevima – millekski kasulik, tarviline olema, mingit ülesannet täitma
seiguma – ühtima, kokku liitma
seisam – see, mis liikumatult paigal seisab
seiti – segamini, segi
selde – kristall
selgamus – seljatäis
seltsik – seltsiline, seltsimees
selustama – mingi raamatu sisu refereerima, kommenteerima
serve – vedel aine kõva toidu juurde
sigur – seakarjus
sihkama – vaatama, vahtima
sihustama – järele aimama, imiteerima
siiblema – lendlema
sinelm – sinine plekk (ihul löömise tagajärjel)
sinkuma – tegevuseta või passiivne olema
sirnama – vaatama, vaatlema, kaalutlema, pidama (millekski)
siruk – hoone, mille pikkus on tunduvalt suurem ta laiusest
sisask – ööbik
sisetead – südametunnistus
siugamus – pikk sihvakas inimene
sivutama – (kedagi, midagi) mööda minema, mööda jõudma, ette jõudma (kellestki, millestki)
sobe – kokkulepitud; kujunenud harjumuste kohane, tavaline
sobik – paindlane, oportunist
soinama – halvasti tegema, ära rikkuma
sole – sale, sihvakas
solge – sale ja painduv, graatsiline
sompima – segi ajama, segi pilduma, segi pildudes rikkuma
soorduma – toime, hakkama saama, võitjana välja tulema
sooveldama – (kedagi) (kellelegi) hääd soovima, (kedagi) häätahtlikult toetama, soosima
soovik – hääsoovlik, poolehoidja, sooveldaja; soine, vesine heina- või karjamaa
sord – rõhumine, surve
suge – see, millest miski tekib või midagi koostatakse, alge, element
sugima – sigi(ne)ma, tekkima; korda minema, hästi minema, õnnestuma; sobima
suistuma – hooga kõrgelt alla kukkuma
sulgmus – kinniolek, sulgemisseisund
suljuma – heljuma (tiibu liigutamata), planeerima
summima – sumama; rohmima, rühmama; võmmima, partsima, loopima
surgastuma – kängu jääma, (kasvus) kõdunema, atrofeeruma
surmuma – surma, surmatud saama
suulas – lobiseja, tühjade juttude tegija, suukas, suilas
suurus – eine, pruukost
sõidak – jalutussõit, -käik, sõitmaminek
sõidis – sõidutasu
sõlmitus – intriig
sõnut(e)lema – osatama (teisi sõnu)
sõõn – (piima, koore, mustuse) triip, viir; tume pilveriba, viir
säpsatama – võpatama, värahtama (hirmust, kohkumisest, imestusest)
särve – serve; eine, suupiste, kerge kehakinnitus
sööksma – tormama, kargama
söölas – ahne sööma, palju sööv
süritama – kõrvaldama, kõrvale juhtima, kõrvale nihutama

T
taamus – kahju, halvem olek
taane – täna varemalt, täna mõne aja eest
taaren – sügavik, kuristik
taasutama – pääsisu lühidalt kokku võtma, pääjooni kordama, rekapituleerima
taatsi – tagasipidi, tagurpidi (liikudes)
taav – vanaisa
taevastama – taevani ülistama
tagastuma – tagasi tulema
tagu – lööm, löök
tahr – aiaga piiratud ala, tarastis; tara; mustusplekk, -laik
taibuma – painduma
taidma – oskama, mõistma
taidur – väga osav midagi tegema, kunstnik, virtuoos, artist
tajula – tajumisala
talbe – kindel, püsiv, vankumatu
taldutama – taltsutama, vaigistama, mahendama, leevendama, modereerima
tale – tagavara, reserv
tallestu – koht, kuhu tallele pannakse, ladu, depoo
taltus – taltsas, vagur
talur – talupidaja, talunik, põllumees, farmer
taosus – sarnasus, analoogia
taotsema – (midagi teha) viisiks, kombeks olema
teas – selgitus, avaldus, teadaanne, deklaratsioon
teatelm – päeva-aruanne, teateleht, bülletään
tebe – läbematu, rahutu-ruttav, ettetükkiv
teevima – (midagi) kätte saama, saavutama (teatava püüdmise, pingutamise tulemusena)
tehitama – opereerima
teige – leidus, märkamine
teimima – uurivalt läbi vaatama
teista – hiljuti natukese aja eest
tekis – tekkinud ese
telutama – hukkama, pää otsast maharaiumisega
temmeldama – mürama, möllama, pillerkaaritama, lärmitsedes karglema, edasi-tagasi jooksma, üksteist taga ajama
tene – peenike, õhuke, habras
tergistuma – teravaotsaliseks minema, teravnema
terutama – meelde teritama (kordamise abil)
tiidakil (olema) – viltu, kergesti kukkuvas asendis
tiidus – kiire, pakiline, rutuline
time – lähedalt ähvardav, ajaliselt üsna lähedal olev, varstine (nt hädaoht)
tine – kahvatuhall, läiketa; peenelt ning tumedalt kõlisev (kella hääl)
tinse – intensiivne, pingul, kange
tirbe – hädavaevalt, parajasti (nt ulatuv, kuhugi jõudev)
tirruma – ainiti, tardunud pilgul vaatama
tiugasti – pinguletõmmatult, tihedasti, kõvasti
tohe – uhkevõitu, kõrk, omaette, sõnaaher (uhkuse tõttu)
tohu – uduaur
toibe – poolsoe (vähem kui leige)
toimar – toimaja, toimepanija
toimetu – tegevuseta, inaktiivne
toimistu – agendi teotsemisruum, agentuur
toimus – toimuv nähe või sündmus; stseen
tojakil – küünarnukile nõjatudes
tojalik – päätu
toobuma – end tooma, toodud saama
took – rahasumma,mille mingi majandusüksus tuluna annab
toovutama – (midagi) pidulikult, pühalikult tõotama
torsakas – pahane, tusane (tühise asja pärast)
tover – seltsimees, kameraad
tubik – korter ühe toaga
tugal – raske, kitsikuline, täbar (nt seisukord)
tuhutöö – kõrvaltöö
tukkur – tukkuja, unekott
tulm – tulemus, lõppsumma, kogusumma, resultaat
tundem – otsustamistunnus, kriteerium
tuprama – segi ajama, segi liigutama, sodima
turre – turdumine, turdunud olek
turund – börs
tuuhe – lopsakas-tihe (põõsas, puulatv, juuksed)
tuunjas – tume, läbipaistmatu, opaakne
tuva – otsusele jõudmine, kindlaks tegemine, määramine
tõbur – tõbine, põdur inimene
tõht – mõju, tagajärg, efekt
tõrgastama – vastu tõrkuma
tõsitama – tõestama
tõõbe – rumal-julge, rumal-jõhker, kohmakas-jõhker
täos – teatud, teadmisel
tätar – tükike, helbeke
täälima – seletama, avaldama, deklareerima
täär – tagavara, varu
törge – jäme, jämedajooneline, silumatu, peenuseta, toores (töö, viga, käitumine)
törrutama – inetult, tüütavalt välja ulatuma, paistma, (väljaulatuvalt) püsti olema
töölas – raske, vaevarikas
töölema – (millegagi) tegemist tegema
töösklema – töös kinni olema, töötama, tööga seotud olema
töötis – töö tulemus
türbeldi – vaevalt, hädavaevalt, napilt, just, ääretasa
tüsiline – keeruline, raske
tütrek – võõrastütar
tütrem – poja- või tütretütar
tütrend – võõrastütar
tütresk – adopteeritud tütar
tütrim – pojapoja- või tütretütretütar
tüünitama – vaigistama
tüür – ihne, kalgi südamega, omakasupüüdlik, kade

U
udelema – uudishimulik olema
uhmama – uhke, väljakutsuv olema, braveerima
uhu – korratu segadik
ulane – ulaolev, ulaelav
ulap – laid, veeväli, avar veeselg (merel, järvel)
ulard – ulakas, logeleja isik
ulde – häälitsuse kuuldavaletoomine, häälitsus
ulk – nali, jant
ulustama – maalt välja, maapakku saatma, põlustama, lindpriiks kuulutama
umm – vanaema
ura – tee, elukutse, karjäär
uri – ohver
usav – usalduslik, omavaheline, konfidentsiaalne
use – usaldus, usaldusväärsus, usutavus
uubuma – (kangesti, raugemiseni) väsima

V
vaadung – ülevaade olukorrast, orientatsioon
vaame – ebamäärane, udune
vaaneline – vaga, harras
vaart – käik, hoog
vaduma – kärmesti käima või töötama
vaevik – haiglane laps; vaevakoht
vaibevara – pärijateta vara
vaigama – vaikima sundima
vaigis – see, mis on vaigitud
vaikuma – vaikseks muutuma
vaimumalnidus – vaimujuuresolek, meelekindlus, külmaveresus
valandama – sõnastama, valemina väljendama, formuleerima
valpus – valvel olek
vamm – haavamine, vigastus
vargur – varas
vastamik – vastaspartei, opositsioon; vastamisi olija või istuja
vastlema – vastu väitlema, oponeerima
vedus – tubli, tugev, mõjuv
veenutama – uskuma panema, veenma; süüdlaseks osutama
veerdama – kellelegi midagi salaja omaks toimetama, insinueerima
veiar – veider, veidrik
veik – kihlvedu
velbas – kaval, rebaslik
velp – käeliigutus, žest
velvima – ühes tooma, endaga tooma, (kaasa) tingima, kaasa tooma
vennak – poolvend
vennask – kasuvend, adopteeritud vend
verdama – kaudselt, ääriveeri mööda, varjatult ja kaunistatult teist süüdistama, teistele kibedat tõtt ütlema
verv – vaimustus, vaimukus, elavus, tulisus, hoog
vigus – vigane koht, vigasus
vihe – lõikav-kõle ja vihisev (tuul)
viherik – tuulispää, äge tuulepuhang
vihlama – sisse lõikama
vihvatama – sähvatama, sähvima; vetruvalt kargama
viimik – see, kes või mis jääb viimaseks
viipuma – edasi-tagasi liikuma ehk õõtsuma
viisama – salamahti luurama, tähele panema, luurates vaatama, kuulatama
viitus – viivitus, ajaviitmine
viiv – tund
vilamus – miski või keegi suureks ning pikaks kasvanu
viline – jõukas
viljand – küllalt, ohtrasti
viljur – isik, kes midagi kestvalt viljeleb
vilts – logeleja, viltsija
viruk – valus elukogemus, kurblik juhtumus, raske elusündmus, viletsus
virus – lebamiskoht, kanapee
volbe – ihar-magus
volm – (mingi eseme, keha) kogu, suurus, “maht”, volüüm
voodama – saaki, voot andma
voom – metsik hoog, vihatuju
vooras – tubli, vooruslik
võibuma – võimeline olema
võikama – vastumeelseks, koledaks pidama
võimima – valitsema, võimu omama
võitus – võidurikas, võidukas
võrgend – riuge, püünis, intriig
võst – vastuvõtt
võtkustama – (lühidalt) kokku võtma, resümeerima
võtukas – perekonda vastuvõetud võõras laps
võus – liigkasu
võusur – liigkasuvõtja
võõrlema – võõrusetendust andma; võõrsil, külas olema
vägindama – vägistama, vägivalda tarvitama
väisur – külastaja, visitöör
väitama – jõupingutusega püüdma teha, kangutama, pingutama
välik – väljavõte (suuremast tööst)
välme – väljamõeldis, leidus
välmur – väljamõtleja, leidja, leiutaja, leidur
väär – rõdu
väärtam – väärtusmõõdupuu
vööt(e)lema – valmistuma, end valmis seadma
vülmama – võimust, ülevõimust saama, täiesti võitma
vüümima – sisse pühitsema

Õ
õduma – mõnuma; mõnusalt elama
õek – poolõde
ões – kaasõde
õesk – adopteeritud õde
õgev – sirge, otse
õgilas – söölas, õgimishimuline
õgujoon – sirge, õige joon
õieng – otseseis, sirge olek
õiermaa – lilledega kaetud muru
õigerdama – ikaldama, äpardama, õndama
õigur – õigusteadlane, jurist
õiutama – tõendama, kinnitama
õnduma – äparduma, nurjuma
õnnik – õnnelaps, -seen
õnnitsema – õnnelik olema, õnnelikult elama
õpis – õpitud teadmine või kogemus
õppama – õpetama
õõnuke – kõhn, vilets, nõrk

Ä
äive – võime
älnidus – ära olek
ämune – segane, hämar
ängama – pakkuma, andma
ärama – (kellelegi midagi) ära ütlema
äre – äge, ärritatud, vihane
äretama – esile, välja kutsuma, ärritama, provotseerima
ärkuma – erguks muutuma, ärevile minema
ääv – ajajärk

Ü
übe – ennast täis, iseteadev, enesega rahul, tohe
ühtal – ühel pool
ühtis – üksolev, ühtiv
ühtla – omaduste poolest ühtlane ala
ühtum – ühend, kombinatsioon; terviku või ühtekuuluva salga moodustav kogu
ülde – ikka, alati, ühtelugu; üleni
üldima – üldiseks saama või kujunema; kangemaks, pahemaks, ägedamaks minema (torm, mäss, viha, haigus, palavik)
ülitu – üleliia suur, kange, määratu, pöörane
üllik – rahvas, publik
ümbima – rahuandmatult ümbritsema, nagu ümber piirama, nagu painaja mitte rahu andma
ümbrine – ümber-olev
ümmal – nõutus olekus, segaduses
ünd – kordaminek
ünse – ebalahke, ebasõbralik, vastutulematu
ürgama – algama, algust tegema
ürjak – algus, algamine
ürm – õnnetusjuhtum
üsatama – kaisutama, süles hoidma
üttama – kõnetama, kõnetlema
üürik - üürimaja

2 kommentaari:

Tiina ütles ...

Väga mootsik! Suur tänu kave eest seda raamatut teistelegi selustada. Ma muidugi nii udelev, et teimisin nimekirja ja leidsin palju tuttavaid sõnu, väga seevilik vaadung!

kolm ütles ...

Palju oli soome keelest tuletatud sõnu, neid püüdsin üldjuhul välja jätta... Mõnel korral oli küll tunne, et kutid viskavad nalja või pisut pilves.