“Ishak oli kohanud tütarlapsi, kelle mõistus pani mõtlema abielule, kuid välimus enesetapule.” (lk 25)Päris armas romantiline looke, parajalt naiivne tekst segatud mõnetise riivatusega. India rahvaste paabel ja sotsiaalne ebaõiglus ja soov maailmarahuks ja armastus ja mahajätmine ja kõikevõitev armastus. Raamat jaguneb nagu pooleks – esimene pool kui selline mängulisevõitu realism ja teine pool kui Indiasse imporditud sotsrealism. Südamevalust saab klassivõitlus. Kui esimene pool kõlbab igati lugeda, siis teine pool muutub plakatlikuks udutamiseks. Mitte et mul midagi sotsiaalse võrdsuse vastu oleks.
Teisiti kokku võttes – lugu nagu lugu ikka – mees ja naine armuvad, ilus armastus, naine jätab mehe teise mehe pärast maha, mees otsustab nädala elada ja seejärel enesetapu sooritada, aga satub hoopis õigele teel ehk klassivõitluse rajale. Nagu ikka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar