M.J. Eisen – Eesti vanasõnad (1993)

Aeg on õnne asutaja. (lk 14)
Endine ei aita, kui praegune ei kõlba. (lk 15)
Aasta teeb mehe vanaks, kaks lapse kavalaks. (lk 17)
Parem aasta oodata kui kaks kahetseda. (lk 17)
Täna kuld, homme muld. (lk 21)
Kes kõik pühad ära peab, see kõik näljad ära näeb. (lk 21)
Inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks. (lk 23)
Inimese nägu ununeb, teod ei unune. (lk 23)
Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema. (lk 24)
Parem suuga paluda kui käega võtta. (lk 25)
Kellest süda täis, sellest räägib suu. (lk 25)
Väimees puuakse võlla, kui naiseema majas. (lk 28)
Kui last karistad, siis ära pärast kahetse. (lk 29)
Laps, kes kasvab üles hirmuta, sureb auta. (lk 29)
Mehe ilu ja koti jämedus on üks. (lk 30)
Mehi ei pea loetama, vaid kaalutama. (lk 30)
Mees nägusam, kui piip suus, naine nägusam, kui laps süles. (lk 30)
Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema. (lk 31)
Kes mees siin, see mees seal, see mees igal pool. (lk 31)
Olgu mees ühe jalaga ja ühe silmaga, naise saab ikka. (lk 32)
Hea naine vaese varandus. (lk 32)
Kes naisterahvast pahandab, see eluõnne kaotab. (lk 32)
Kaasavara kaotab naise vead. (lk 32)
Nisuleib ja tütarlapsed ei seisa kaua värsked. (lk 34)
Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas. (lk 36)
Parem üks sant toita kui üheksa. (lk 37)
Oma eit eidekene, võõras eit raisk. (lk 40)
Jumal loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese. (lk 47)
Au ei anta asjata ega tarkust tasuta. (lk 59)
Roppus ja uhkus kasvavad ühe juure peal. (lk 65)
Mine otsi õnne, kui õnn sind ei otsi. (lk 67)
Päeviti ela, aasta mõtle ette. (lk 76)
Kes palju kõneleb, palju võltsib. (lk 78)
Kõnele muudega vähe, enesega palju. (lk 78)
Kes hoiab, ei õhka. (lk 83)
Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. (lk 86)
Kui tööd teed, tee, et tänatakse. (lk 86)
Töö tehtud, hea hingata. (lk 87)
Kes tööd teeb, on rikas ja nõid. (lk 88)
Naise näpp ja mära mokk ei seisa iialgi. (lk 89)
Rohunina tärkab, künnimees ärkab. (lk 92)
Pillimehed lähevad põrgu, tantsijad takka järele. (lk 92)
Tantsib ikka täis kõht, ei hüppa uus särk. (lk 92)
Väsib andja, ei väsi võtja. (lk 93)
Väsib äkiline, pikaline peab vastu. (lk 93)
Kes magab, on vaene. (lk 94)
Rikas see, kes vähega läbi saab. (lk 97)
Viletsal visa hing, õnnetu kaua elab. (lk 99)
Laena niikaua teistele, kui ise laenama lähed. (lk 100)
Mesi peiul, viha naisemehe suus. (lk 105)
Kõht isand, sina ta sulane. (lk 107)
Söö seni kive, kuni kännud kasvavad. (lk 107)
Söömata magamata, löömata üles. (lk 107)
Varjus jahedam elada. (lk 109)
Ahju peal ei saa kindraliks. (lk 118)
Metsa ja magajat ei või uskuda. (lk 118)
Metsa läheb mehitu naine, sohu ohjata hobune. (lk 118)
Ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata. (lk 119)
Kaeva mulda, siis saad kulda. (lk 120)
Lehm igavam lüpstes kui tappes. (lk 123)
Kes kassile kala või vaesele viina annab. (lk 128)
Ronk ja ronk on kokku kaks ronka. (lk 133)