Omamoodi kurb raamat. Alates Galbast mulle tundmatud keisrid, seetõttu endal huvitav lugeda (eriti hea võrdlusvõimalus on see ligi 200 aastane kronoloogia raamatu lõpus). Genealoogiafännidel on kindlasti suur lõbu ja seiklus jälgida keisrite erinevaid sugulusvõrke – mina neid jälgida ei suutnud, liialt palju tundmatuid nimesid või naisi või lapsendamisi. Ei hakka risustama netiavarusi oma suvalise arvamusega, mõttekam on lugeda Lotmani järelsõna, saab hea ülevaate Suetoniuse teksti ülesehitusest. Ahjaa, hea, et kasutatakse joonealuseid märkusi, mitte pole viidud märkusi raamatu lõppu nagu viimasel ajal kombeks.Mõned viited klatšihimulistele:
“Siiamaani oli jutt valitsejast, edasi tuleb rääkida koletisest.” (lk 198)
“Need osalt laitmatud, osalt isegi üsna suurt kiitust väärivad teod olen kokku kogunud selleks, et eristada neid tema kõlvatustest ja kuritegudest, millest ma nüüd rääkima hakkan.” (lk 281)
“Võimu teostamisel näitas ta end mõnda aega muutlikuna, pahede ja vooruste võrdse osakaaluga, kuni pööras ka voorused pahedeks; nii palju kui võib oletada, muutis vaesus ta vastu tema loomust röövellikuks ja hirm julmaks.” (lk 395)
päevaleht
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar