06 aprill, 2010

Robert E. Howard – Pimeduse rahvas (2002)

“Ma polnud kunagi varem mingit tähelepanu pööranud mustale või pruunile naisele. Kuid see kvarteroonitüdruk erines neist, keda olin varem näinud. Ta näojooned olid korrapärased nagu valgel naisel, ja ta kõne polnud tavalise maatüdruku oma. Siiski oli ta metslaslik, tema naeratuse avaliku ahvatluse, silmade sära, meela keha häbitu näitamise tõttu. Iga zhest, iga liigutus, mis ta tegi, muutis teda teistest naistest erinevaks; ta ilu oli taltsutamatu ja reeglipäratu, mõeldud pigem hullutama kui rahustama, tegema meest pimedaks ja segaseks, äratama temas kõiki ohjeldamatuid kirgi, mis ta on pärinud oma ahvidest esivanematelt.” (lk 37-38)

Noh, tegemist olevat sword & sorcery klassikaga (siinsed lood pigem õudusjutud?), aga minust ikka pole Howardi austajat, paar aastat tagasi sai püütud “Punast kantsi” lugeda, ent ei läinud alla. Arvatavasti olen liialt ulmekauge ja poliitilise korrektsuse tõvest haaratud, aga nii mõnedki autori kolmekümnendatel ilmunud lood on praegusest vaatepunktist mõneti rassistliku meeleoluga. Saan aru, et tegemist mängumaailma ja meelelahutusega jne, aga no ikkagi, kas on vaja tõlkida iganenud tekste (või noh, miks üldse tõlkida lühijutte, eksole). Või olen kaotanud igasuguse lapsemeelsuse.

“Kivikalme neemel” on omamoodi samas jões Gaimani ja de Lintiga, Odin saab taaskord mahalöödud ja iirlased ruulivad. Väike Rahvas võiks selle mongoliidse teooria põhjal (lk 122) väga hästi ka proto-soome-ugrilased olla. Aga ega ikka tegelikult ei ole ka.

baas
päevaleht

2 kommentaari:

Raul ütles ...

"Miks üldse tõlkida lühijutte" arvame igaks juhuks naljakuu kontekstis esitatud küsimuste hulka ;)

Lühijuttude tõlgete veendunud avaldaja,

kolm ütles ...

no selge et seda tõsiselt ei mõtelnud.

mitte just lühijuttude fännaja,