Sulev Raudsepp – 3 kriminaallugu (2010)

Et siis krimilood nõukogude Eestist, maksevahendiks on rubla ja lemmiktegevuseks materjali varastamine ehitustandritelt. Esimene lugu on “Väikeste alatuste summa”, kus esmalt äratab imestust see, et kas on tavaline kui isa ütleb-mõtleb laste vanuseks 4-5 ja 13-14 aastat (lk 12)? Või on see kriminalisti mingi ametialane harjumus kirjeldada endale teiste ligikaudset välimust, seda ka oma laste puhul. (Ok, tegelt andis sellise vanuse jutustaja, mitte isa Kondor, aga ikka hea segi ajada.) Kindlate soorollidega tegelased, mehed vihuvad tööd teha ja maja ehitada ning naised ümmardavad neid kodus või siis soovivad kindlasti tanu alla saada (jutustaja arvates, või noh, kes siis ei arva nii jne). Esimese loo lahendus on ootamatu ja kiire, mingid väiksed vihjed nagu eelnevalt on, aga mitte just suunavad.

Kui “Väikeste alatuste summa” on ikka kirjanduse moodi, siis teine lugu “Palgata palgapäev” on lihtsalt jutustamine, dokumentaalsevõitu tegevustik, maitsemeelele suurt midagi ei anna, aga niisama infot ikka. Kriminaalsed kutid tühjendavad seife ja jäävad lõpuks vahele ja saavad hulle karistusi.

“Miks” on lühinäidend, mis autori määratluse järgi võiks toimuda millal iganes (no tegelt ikka nõukaajal). Päris interaktiivne hetkeke kui kurjategijal ei meeldi näoga publiku poole istuda. Suisa sümbolistlik või allegooriline näidend, sobilik jõuludel müsteeriumi pähe ette kanda või nii. Vahel võib abstraktne olla.