John le Carre – Misjonilaul (2008)

Põneviku kohta oskab autor päris hästi üllatada – ootamatult kirjanduslikult on loodud peategelasest segavereline Salvo, kel üpriski isikupärane mõttemaailm ja mitterutiinne kirjeldusvõime (või siis vastupidi – on selline, millisena romantiline valge eurooplane kujutleks haritud poolaafriklast olevat). Pole mingi blingpõnevik vaid hoopis inimlik lugu – idealistlik mutrike võimude masinavärgis. Iirlasest pastori ja kongolanna armurõõm (orb siiski) oskab täiskasvanuna paljusid Kongo keeli ja tõlgib Inglise luurele aafriklaste värke, siis “renditakse” ta nädalavahetuseks üht Kongo konverentsi tõlkima, kus plaanitakse hoopis järjekordset kodusõda ja muud demokratiseerimist ning otsustab seejärel oma uue silmarõõmuga seda takistada. Noh, kukub välja kuidagi teisiti. Igal juhul, omamoodi päris mõnus ja armas raamat.